Valitsus lubab Tallinna Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumil ning Narva täiskasvanute gümnaasiumil jätkata gümnaasiumiastmes õppetööd vene keeles, teiste venekeelset õpet soovivate koolide saatus selgub detsembris.
Venekeelset õpet soovinud koolide saatus selgub detsembris
14. juuli 2011, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülejäänutega (venekeelset õpet taotlevad koolid – toim) tegeletakse eraldi, aga ühegi kooli puhul ei saa öelda, et oleks lootusetu, et nad järgneva kolme aasta jooksul jõuaks 60 protsendi tasemele (eestikeelse õppe – toim),» ütles peaminister Andrus Ansip tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Ansipi sõnul arutatakse koolide soove veel kord detsembris. «Siis otsustame, kas mõni nendest koolidest selle erandi ka saab või mitte,» lisas ta.
Haridusministeerium hakkab nendes koolides õppetööd jälgima, et näha, kas nimetatud koolid suudavad oma õpilaste gümnaasiumiõpingute jooksul ehk siis kolme aasta jooksul tagada 60 protsendi ulatuses eestikeelset aineõpet või mitte. Aasta lõpus saab lähtuvalt koolide suutlikkusest ja arengutest üleminekul eestikeelsele aineõppele otsustada, kas eranditaotlused on põhjendatud või mitte.
Tallinna linnavalitsus ja Narva linnavalitsus on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile taotluse eestikeelsele õppele üleminekuks pikenduse saamiseks osas koolides. Tallinn taotleb üleminekuaega 11 ning Narva viies koolis.
Venekeelne õpe täiskasvanute gümnaasiumis
Täiskasvanute gümnaasiumidele antud load kehtivad kuni 30. augustini 2016 ning mõlemad koolid peavad testima kooli astujate keeleoskust ja vajadusel korraldama kehvema eesti keele oskusega õpilastele keeleõpet, teatas haridusministeerium. Esimesel õppeaastal korraldatud eesti keele intensiivõpe võib õppeaega aasta võrra pikendada, kuid tagab kooli lõpetajatele korraliku riigikeele oskuse.
Teise tingimusena peavad mõlemad täiskasvanute gümnaasiumid algavast õppeaastast õpetama eesti keeles vähemalt viit õppeainet (eesti kirjandus, eesti ajalugu, muusika, ühiskonnaõpetus, geograafia) ning eestikeelne aineõpe peab koolides järk-järgult suurenema.
Täiskasvanute gümnaasiumidele erandi andmise puhul lähtus valitsus mittestatsionaarse õppevormi eripäradest. Enamasti on täiskasvanud õppijate puhul tegu inimestega, kelle õpingud on vahepeal katkenud ning kelle põhikooli- ja gümnaasiumiõpingute vahele on jäänud pikk ajavahemik. Samuti võib nende keeleline tase olla kooli tulles väga erinev, kuid see ei tohi saada takistuseks nende soovile omandada keskharidus.