Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
6662387

Rannakülade elanikud ei taha Rutjale laskevälja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Endised piirivalvetornid Rutja rannal.
Endised piirivalvetornid Rutja rannal. Foto: MARJA-LIISA PLATS/VIRUMAA TEATAJA

Eisma, Rutja ja Karepa elanikud saatsid kaitseminister Jaak Aaviksoole pöördumise, milles teatavad, et ei poolda plaani rajada õhutõrje ja suurtükiväe laskeväli Rutjale.

«Eismas-Rutjas on pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist hakanud taastuma traditsiooniline rannaelu, mille arenemist laskeala oluliselt häiriks. Raskendatud oleks väikesadamate ja kohaliku ettevõtluse arendamine, sealhulgas turismitalude tegevus,» seisab MTÜ Eisma Arendamise Seltsi saadetud pöördumises.

Samuti on Eisma, Rutja ja Karepa hästi tuntud ja hinnatud suvitus- ja puhkeala ning suure potentsiaaliga turismipiirkonnaga, kus peab nende hinnangul säilima aastaringne vaba juurdepääs randadele.

«Inimesed, kes on rajanud sellesse piirkonda maakodud, soovivad küla- ja seltsielu edendada ning looduse ilu nautida nii talvel, kevadel, suvel kui sügisel,» kirjutatakse ministrile.

«MTÜ EAS tervitab kaitseministeeriumi soovi arvestada kohaliku rahva arvamusega ja loodab, et kõiki vastuargumente kaalutakse enne lõpliku otsuse tegemist põhjalikult,» lõpetatakse pöördumine.

Seltsi korraldatud teavituskampaania raames kirjutasid pöördumisele alla 65 kohalikku elanikku.

Kaitseministeerium ootab merele avatud laskeväljade keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ettepanekuid ja kommentaare kuni selle aasta 5. detsembrini ning on kinnitanud, et soovib arvestada paljude kodanike arvamustega.

Uute võimalike harjutuskohtadena on eksperdid välja pakkunud Aseri, Juminda, Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Liivanina ja Sõmeri. Nendest valitakse välja sobivaimad kohad, kus harjutusi edaspidi hakata läbi viima.

Ka Nõva elanikud on teatanud, et ei soovi piirkonda polügooni ja koguvad selle vastu internetis allkirju.

Hiiumaal toimunud arutelul leidis samuti enamik kohalolijaid, et kaitseväe polügooni ei tohi teha nende kodukanti.

Tagasi üles