Hollandis Haagi rahvusvahelises koolis töötava matemaatikaõpetaja Marit Zahkna sõnul saaksid eesti õpetajad välismaal töötamisega hakkama küll, ainult et töökoha leidmiseks peab olema õige eriala ja pisut õnne.
Eesti õpetaja: võõrsil töötamiseks peab olema õige eriala ja pisut õnne
21. juuli 2011, 19:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töö otsimine on raske, kuna on keeruline International Schooli (rahvusvaheline kool – toim) süsteemi sisse saada. Seal tahetakse eelnevat inglise keeles õpetamise kogemust,» rääkis viis aastat võõrsil inglise keeles matemaatikat õpetanud Marit Zahkna. Õpetaja sõnul tal tööd otsides lihtsalt vedas, kuna matemaatikaõpetajaid on tihti vaja.
Suuresti sõltubki töö leidmine sellest, mis aine õpetajaga ollakse. «Näiteks kehalise kasvatuse õpetajatel see nii lihtne ei ole ja kui su emakeel pole inglise keel, siis on raske ka inglise keele õpetajana tööd saada,» selgitas ta. Küll aga on palju tööpakkumisi reaal- ja loodusainete õpetajatele. «Meie koolis on näiteks 10 matemaatikaõpetajat ja tänavu otsiti kolme uut inimest,» tõi ta näite.
Aasias on palju tööd
Õpetajakoha leidmine sõltub ka sellest, millisesse riiki kandideeritakse. Uue töökoha otsinguid plaaniva Zahkna sõnul on ta oma kolleegide jutust aru saanud, et keerulisem on tööd leida Šveitsis ja Suurbritannias. «Inglismaal olevat nüüd tänu majanduskriisile isegi riigikooli tohutu konkurss, rääkimata erakoolidest,» nentis ta. Kuna Aasiasse on tekkinud palju rahvusvahelisi koole, siis on matemaatikaõpetajatele palju pakkumisi Hiinasse, Hong Kongi, Taisse, Indoneesiasse.
Kuuldavasti on kergem tööd leida Lõuna-Euroopa rahvusvahelistes koolides, aga seal olevat palgad madalamad. «Kus on suuremad palgad, sinna on raskem saada,» tõdes ta.
Zahkna sõnul on välismaalastel keeruline pääseda tööle British Schooli, sest seal eelistatakse õpetajaid, kelle emakeel on inglise keel ning kel ei ole aktsenti. Rahvusvahelises koolis ei ole aktsent aga takistuseks. «Meil on mõned õpetajad, kellel on tohutu aktsent juures, nii et õpilastel on raske aru saada, aga see ei ole probleem,» sõnas ta.
Eesti õpetaja saaks hakkama
Õpetaja on veendunud, et tema eesti kolleegid saaksid oma teadmiste poolest võõrsil õpetamisega hakkama. Ka polnud tal Tallinna Ülikooli lõpetajana Hollandis mingit probleemi oma diplomi tunnistamisega ja õpetamisloa saamisega, erinevalt näiteks oma briti või hispaania kolleegidest.
«Mina olen küll imestanud, miks õpetajad, kellel on inglise keel suus, ei lähe rahvusvahelistesse koolidesse tööle. Teed sama tööd, aga saad märksa paremat palka,» ütles ta. Siinsete kolleegidega rääkides on tal aga jäänud mulje, et paljud neist pelgavad, et ei saa inglise keeles õpetamisega hakkama. «Eks esimesel aastal tuleb tunniks ettevalmistamisel kõvasti tööd teha, aga hiljem on juba märksa lihtsam,» lisas ta. Just keelepelguse tõttu ei usu Zahkna, et õpetajad hakkaksid tulevikus sama massiliselt Eestist lahkuma nagu arstid või medõed.
Õpetaja sõnul osales ta eelmisel aastal ühel konverentsil, kus oli teemaks rahvusvaheliste koolide tulevik. «Seal räägitust jäi mulle meelde, et õpetajaid läheb aina enam vaja, sest rahvusvahelisi koole tekib aina juurde,» sõnas ta.
Enesekiitus tuleb kasuks
Välismaal töö otsimisest rääkides rõhutas õpetaja korduvalt, et lisaks õnnele on tööleidmiseks vaja teha ka korralik ja mahukas n-ö kodutöö, et täpselt teada, mida millistes riikides nõutakse.
Kui ta kahe aasta eest otsustas lahkuda Mani saarel asuvast King William's College’ist ja hakkas uut töökohta otsima, siis soovitas ta tolleaegne kolleeg näiteks motivatsioonikirja põhjalikult muuta. «Mina eestlasena ei oska ennast väga kiita, aga seal tuleb ennast tohutult kiita ning kirja panna kõik, mis sinus on erilist,» selgitas ta.
Ka koolile saadetav CV peab olema koostatud nii, et see millegi poolest teistest eristuks. «Mina panin näiteks kirja, et ma olen vasaraheites olnud Eesti noorte meister ja see tuli intervjuul kohe kõneks,» rääkis Zahkna. Ka aitas Haagi kooli otsust tema kasuks kallutada see, et ta mängib võrkpalli. «Neil oli parasjagu võrkpallitreenerit vaja ja nüüd lisaks matemaatikatundidele teen ka tüdrukutele trenni,» selgitas ta.
Ka tuleb töölesoovijale kasuks see, kui lisaks tundide andmisele on muul viisil osaletud koolitöös, näiteks juhendatud ringe. «Kui Eestis piisab sellest, et annad oma tunnid ära, siis siin peetakse väga oluliseks, et sa lisaks õpetamisele muidu ka koolielus osaled.»
Ainult dokumentide saatmisest võõrsil töösaamiseks tema kinnitusel aga ei piisa. Lisaks tuleb teha läbi intervjuu ja mõnel pool nõutakse ka näidistunni läbiviimist.
«Kui ma kandideerisin ühte Inglise erakooli, siis oli mul ühel päeval kolm intervjuud eri inimestega ning lisaks tuli anda veel ka näidistund,» rääkis õpetaja. Ka enne töövestlusele minekut tegi Zahkna netis ja oma tuttavate seas põhjaliku uurimistöö, et teada saada, mida seal võidakse küsida. «Aga seal on küsimused, mida sa Eestis oodata ei oska,» tõdes ta. Nii näiteks uuriti tema käest, miks ta üldse koolis matemaatikat õpetab. «Ja siis ei saa sa öelda, et tahaksid, et lapsed saaksid teada, kui palju on kaks pluss kaks.»
Zahkna kavatseb taas töökohavahetust ning on hakanud selleks ka ettevalmistusi tegema. Võõrsil uue töökoha leidmiseks soovitab ta vähemalt aasta aega varuda.
Marit Zahkna on töötanud Tallinnas Kivimäe põhikoolis, Suurbritanniale kuuluval Mani saarel King William's College’is ja Hollandis The International School of the Hague'is.