Valitute saladus: trahvidega ajateenistusest priiks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Mullu tegi Eesti riik ajateenistuspõlguritele 221 väärteotrahvi.
  • Kaitseressursside ameti juhi Margus Pae sõnul raha enam ei mõju
  • Tippsportlaste hinnangul mõjub ajateenistus halvasti nende vormile.

FOTO: Pm

Tuhatkond Eesti mehehakatist maksab riigile aastas kokku üle 150 000 euro sunniraha ja väärteotrahve, et ajateenistusse mitte minna. Trahvikogujate nimekirja tipus troonivad Soomes töötavad Kalevipojad, tuntud ärimeeste võsukesed ja isegi sportlased.

Harjumaalt pärit H. S. P. (nimetähed muutmata – O. K.) on suure tõenäosusega üks Eesti praegusaja paadunuimaid kodanikukohuse täitmata jätjaid. Kuigi avalikkus ei tea temast midagi, käib tal juba 2013. aastast kaitseressursside ametiga (KRA) isevärki kaevikusõda.

Paar korda aastas saab ta kutse ajateenistusse, jätab sinna ilmumata ja laseb välja kirjutada väärteotrahvi. Kuna ühtki põhjust ajateenistusse mitte minna pole mehel juba ammu, on trahvid aastatega paisunud maksimaalselt lubatud 1200 euroni ühe korra kohta.

20. eluaastates tervele ja rahaliselt kindlustatud noorsandile on see köömes. Juba järgmisel päeval teeb ta rahandusministeeriumile ülekande. Väärteotoimik selleks korraks suletakse ja mees saab KRA-lt uue luhtumisele määratud korralduse järgmine kord väeossa tulla. Nii paar korda aastas, juba viis aastat järjest. Ta ootab, mil saab 28-aastaseks, siis trahvid lõpevad ja ta saakski kohustusest priiks (kaitseväeteenistuse seaduse järgi kutsutakse ajateenistusse kuni 28. eluaastani – toim).

H. S. P. isikut teab üksnes käputäis KRA ametnikke. Iroonilisel kombel kaitsevad teda Eesti seadused, mis ei luba riigil kõrvalehoidjate nimesid avaldada. Selliseid justkui vati sees elavaid noormehi on iga aastaga järjest enam.

Tagasi üles