Politsei suudab väljakutsetele reageerida ning inimeste elu ja tervist kaitsta igas Eesti paigas, ka väikesaartel või muidu raskesti ligipääsetavates asukohtades, kinnitavad ameti esindajad.
Kotter: politsei suudab reageerida ohule igas Eesti punktis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Igale väljakutsele määratakse kategooria ja kui ohus on inimese elu ja tervis, siis need väljakutsed on politsei jaoks alati kõige prioriteetsemad,» sõnas korrakaitsepolitseiosakonna politseimajor Margus Kotter.
Kõik politseile tulevad väljakutsed prioritiseeritakse vastavalt sellele kui suur on oht inimeste elule ja tervisele. Sündmuskohale jõudmise viis ja vahendid valitakse väljakutse iseloomu ja asukoha alusel.
«Kui tegemist on saare või muu raskesti ligipääsetava kohaga, saab politsei sündmuskohale jõudmiseks kasutada nii helikoptereid, kaatreid, laevu kui hõljukit. Maastikul liikumiseks on olemas ka ATVd. Vajadusel saame kaasata ka koostööpartnerite tehnikat,» selgitas ta tehnilist poolt.
«Patrulli või eriüksuse kohale jõudmine kuskile üksikule saarele võtab paratamatult rohkem aega kui Tallinna või Võru kesklinna. Samas see võimekus sinna üksikule saarele jõudmiseks on olemas,» kinnitas ka politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk.
Politsei- ja piirivalveseaduses on punkt, mis võimaldab politseinikel kohustada mõne transpordivahendi või muu ohu tõrjumiseks vajaliku eseme omanikku seda riigivõimu käsutusse andma. Seaduses on kirjas, et tegemist peab olema vahetu kõrgendatud ohuga ning ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale. Lubatud on see ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vältimatult vajalik. Auto, paadi või kopteri politsei hüvanguks kasutamine on seega ka Eestis võimalik, kuid see ei näe välja nagu märulifilmides.
Kotteri sõnul on igapäevaselt teenistuses keskmiselt 98 politseipatrulli, kes on valmis reageerima erinevatele sündmustele kogu Eesti territooriumil. Kui väljakutsest selgub, et vajatakse politsei abi, siis patrull sõidab kindlasti kohale.
«Vahemaade mõttes on Eesti suhteliselt väike, kuid arusaadavalt võtab kaugematesse punktidesse reageerimine rohkem aega kui keskustesse. Seda eriti juhul kui hädasolija ei tea oma asukohta ning esmalt on vaja inimene maastikult või asulast üles leida. Seega sõltub reageerimisaeg väga paljudest asjaoludest ja konkreetsest juhtumist,» selgitas Kotter.
Ta kirjeldas, et politseis on mitmeid erineva varustuse ja väljaõppega üksusi, kes vajadusel lisaks tavalistele politseipatrullidele kaasatakse. Nendeks on Tallinnas paiknev kiirreageerimisüksus ja K-komando ning igas prefektuuris regionaalsed tugiüksused.
«Need on eriväljaõppega politseinikud, kes tavapäraselt teevad igapäevast politseitööd, kuid osalevad ka regulaarselt treeningutel ja taktikaharjutustel. Lisaks on neil olemas ka täiendav varustus,» rääkis Kotter.
Samuti on tema sõnul loomisel kriisireguleerimismeeskonnad igasse prefektuuri. Need hakkavad koosnevama samuti igapäevaselt tavatööd tegevatest inimestest, kellel on kogemus ja oskused ressursimahukate ja keeruliste olukordade lahendamiseks.
«Süsteemselt on politsei läbi viinud ka operatiivteenistuste koostöökoolitusi, et politsei-, päästeameti ja kiirabi töötajad suudaksid sündmuskohtadel tegutseda võimalikult efektiivselt. Süsteem on üles ehitatud nii, et oleks võimekus samaaegselt reageerida ka mitmele sündmusele,» rääkis Kotter eri ametkondade koostööst.
«Politsei eriüksusel K-komando on olemas vajalik varustus ja väljaõpe erinevates kriisiolukordades või ohusituatsioonides tegutsemiseks. Samuti tehakse vajadusel koostööd teiste riiklike struktuuridega ja seda ka operatiivse transpordi küsimustes, milleks on sõlmitud vastavad kokkulepped,» jäävad politseiametnikud eriüksusega seotud küsimustele napisõnaliseks, viidates eriüksuse tegutsemise taktikat ja meetodeid puudutav teabe kasutusreeglitele.