Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ainulaadne mõõk võis sattuda kalmerüüstaja küüsi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sellel internetifoorumi militaar.net fotol on roostekihiga kaetud 10.–11. sajandist pärit mõõk asetatud prügisele betoonplaadile. | FOTO: militaar.net

Tundmatu isik postitas internetti fotod tõenäoliselt Põhja-Eestist leitud muinasaegsest mõõgast ja pronks­ehetest ning uuris nende võimalikku hinda.


Ehkki kõik viitab suure väärtusega muistise järjekordsele rikkumisele «mustade arheoloogide» poolt, ei õnnestunud muinsuskaitseametil algatada asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.



Fotod, mis 29. oktoobril ilmusid internetifoorumi militaar.net ühte postitusse, hämmastasid ka kõige kogenumaid arheolooge. Roostekihiga kaetud uhke ja pikk mõõk seisis ühel pildil hooletult nurka visatuna, teisel aga oli relv asetatud prügisele betoonplaadile.



Ülejäänud fotodelt tundsid arheoloogid ära muinasajast pärinevad ehted, noa käepideme kinnituse ja muud tuhande aasta vanused esemed. Kogu selle uhkuse oli üles riputanud kasutaja nimega xXx ning postituse eesmärgiks oli uurida, kui palju võiksid need esemed maksta.



Suure tõenäosusega polnud tegemist nalja ega võltsingutega, taipas pilte nähes Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo, kes kirjutas kohe järgmisel päeval muinsuskaitseametile avalduse.



«On ilmne, et need esemed on maa seest välja tõmmatud metallidetektori abil,» leidis Kiudsoo. «Seda kinnitavad piltide peal olevad pisikesed esemekatked, mida palja silmaga mullas eristada on pea võimatu. Samuti peaks kõikidele arheoloogidele olema selge, et need asjad pärinevad muinasaja lõpusajandite matusest.»



Sajandi leid


Praegu on Kiudsoo veelgi enam veendunud, et fotod kujutasid ehtsaid arheoloogilisi leide, millest enamik kuulub ühtsesse hauapanuse komplekti.



«Pole mingit kahtlust, tegemist on viikingiaegse mõõgaga 10.–11. sajandi vahetuse ajast,» ütles arheoloog Postimehele. Mõõgal ja mitmel väiksemal detailil on näha tulejäljed, mis laseb arvata, et need olid panusteks toona levinud põletusmatuses. 11. sajandist näivad pärinevat ka plettornamendiga (põimornamendiga) kaunistatud pronksist käevõrud ja kuudisekujuline vöö vahelüli.



«Mida aeg edasi, seda kindlamana näib, et leid on pärit Põhja-Eestist või Saaremaalt,» rääkis Kiudsoo.



Enamgi veel, tegemist tundub olevat kõigi aegade uhkeima muinasmõõgaga, mis Eesti aladelt üldse kunagi leitud, lisas arheoloog. Muinasaja lõpul haudadesse kaasa pandud panused – relvad, ehted, tööriistad, ratsanikuvarustus – olid enamasti katki murtud ehk surmatud.



Selle kombe üheks põhjuseks võis olla soov kaitsta panuseid, mida lahkunud vajasid teispoolses elus, hauaröövlite eest. Lisaks olid terved ja kasutuskõlblikud relvad tihti ka liiga väärtuslikud, et neid surnule kaasa anda. Seetõttu on ka tänapäeval leitavad muinasmõõgad enamasti purustustega.



Salapärase xXx pildistatud heas korras relv on selle taustal tõeline sajandi leid Eesti mõõkade hulgas. Seda rängem kuritegu on niisuguse leiukoha avamine ja tühjendamine.



«Esemetel on ilma leiukoha kontekstita vähe väärtust,» tõdes Kiudsoo. «Teadlasi huvitab kogu kalme, kus esemed asuvad, samuti esemete paigutus. Leidude maast väljakiskumine on kuritegu.»



Muinsuskaitseseadus määratleb, et maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik, ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuurväärtusega ese kuulub riigile ning on leidmise hetkest alates kaitse all.



Leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning teavitama muinsuskaitseametit või valla- või linnavalitsust. Nende nõuete rikkumise eest näeb muinsuskaitseseadus ette suured trahvid, karistusseadustik aga ähvardab kultuurimälestise rikkujat, kes on tekitanud suure kahju, kuni viieaastase vangistusega.



Need seadusesätted on jäänud valdavalt paberile, sest nn musta arheoloogiaga ehk omal algatusel metalliotsijate abil leiukohtade otsimise ja tühjendamisega tegeleb endiselt kümneid, kui mitte sadu huvilisi.



Eesti Raadio Rootsi korrespondendi Anu Kaupmehe andmetel käivad koguni mõned rootslased Saaremaal omal käel Eesti muistisi «päästmas». Muististe rüüstajad on karistamatuses nii veendunud, et tutvustavad saaki internetifoorumites, nagu seda tegi ka xXx.



Nähtavasti tajus xXx siiski õige ruttu, et tema leid on teaduslikult väga väärtuslik ning selle avalik müümiskatse võib tuua kaasa pahandusi.



Postitamisele järgnenud päeva hommikuks oli sissekanne ühes fotodega kadunud, kuid arheoloogid olid jõudnud neist teha varukoopiad. Militaarneti foorumi administratsioon andis muinsuskaitseameti tarvis välja ka xXx elektronkirja aadressi ning tema arvuti IP-aadressi.



Röövlijaht jäi ära


30. oktoobril muinsuskaitseametile esitatud avalduses palus arheoloog Kiudsoo võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed seaduserikkuja tabamiseks ja karistamiseks. Nädala möödudes esitaski muinsuskaitseamet Põhja politseiprefektuurile avalduse, milles viitas muinsuskaitseseaduse sätetele ning karistusseadustiku 199. paragrahvile.



Paraku räägib 199. paragrahv võõra vallasasja vargusest, samas kui kultuurimälestiste rikkumise ja hävitamise eest näeb vastutuse ette hoopis 204. paragrahv. Nii vastaski politsei muinsuskaitseametile, et kuna pole mingeid andmeid mõõga ja pronksehete varguse kohta, ei saa ka varguseparagrahvi alusel kriminaalasja algatada.



Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova selgitas, et muinsuskaitseseaduse järgi on kultuuriväärtusega leiu rikkumine väärtegu, mida kohtuväliselt peab menetlema muinsuskaitseamet ise või siis kohalik omavalitsus.



«Väärteomenetluse käigus on muinsuskaitseametil õigus teha vastavaid menetlustoiminguid ning teostada päringuid juhtumite kohta,» lisas ta. See tähendab, et ka muinsuskaitseametil on õigus pöörduda näiteks internetiportaali haldaja poole ning küsida infot postituse autori kohta.



Mis puutub kriminaalasja algatamisse karistusseadustiku 204. paragrahvi alusel, siis selleks on tarvis esitada tõendid kultuurimälestise rikkumisest ning samuti tuleb enne hinnata tekitatud kahju suurus, lisas Šljušenkova.



Postimees ootas muinsuskaitseametilt juhtunu kohta vastuseid kolm tööpäeva, kuid ei saanud neid.

Tagasi üles