/nginx/o/2011/01/25/504361t1hdb99.jpg)
Kümne aasta eest oli 40 protsendil Eesti leibkondadest alaealisi liikmeid, tänaseks on lastega leibkondade osakaal langenud alla 30 protsendi, selgub täna statistikaameti poolt avaldatud aastaraamatust.
Kümne aastaga on kasvanud üksi elavate inimeste hulk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne aasta jooksul on suurenenud leibkondade osakaal, mis koosnesid üksikutest alla 65-aastastest inimestest, ka üksikute üle 65-aastaste osakaal kasvas. Vähenes nii ühe, kahe kui ka kolme ja enama lapsega leibkondade osakaal.
Keskmises peres oli 2,3 liiget. 70 protsenti leibkondadest elas linnas, 30 maal.
Enim on Eestis ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi, vastavalt 37 ja 30 protsenti. Traditsiooniliste, kahe lapse ja mõlema vanemaga perede osakaal on viimase kümnendi jooksul vähenenud.
Seitse protsenti leibkondadest on üksikvanemaga lapsed. 38 protsendis leibkondadest töötab üks inimene ning veerandis on üks pensionär.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, kümne aasta jooksul on nende arv vähenenud umbes 5000 võrra.