2010. aastal ilmus Eestis ligi viiendiku võrra vähem eri nimetusi raamatuid ja brošüüre, samas suurusjärgus langesid ka tiraažid, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Raamatute väljaandmine mullu vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aastal vähenes Eestis väljaantud raamatute arv. Eri nimetust raamatuid ja brošüüre ilmus mullu 17 protsenti vähem kui aasta varem. Mullu anti välja 3760 eri nimetust, üle-eelmisel aastal aga 4551 erinevat raamatut ja brošüüri. Viimaste aastate suurim oli see arv 2008. aastal kui ilmus mullusest ligi 900 võrra rohkem ehk 4685 eri nimetust brošüüre ja raamatuid.
Eestis ilmunud raamatute kogutrükiarv langes 6,9 miljonilt 5,5 miljonile ehk 20 protsenti. Suurim oli see 2007. aastal, kui trükiti 8,9 miljonit eksemplari. Lasteraamatute nimetuste arv vähenes kaheksa ja trükiarv 17 protsenti, 1,2 miljonilt 2009. aastal mulluse ühe miljonini. Langused on veel suuremad, kui võrdlusbaasiks võtta eelnenud aasta asemel viimase nelja aasta aritmeetiline keskmine. Nii on raamatute ja brošüüride kogutiraažid langenud 28 ning lasteraamatute oma 23 protsenti.
2010. aastal anti raamatuid ja brošüüre Eestis välja 4,1 eksemplari inimese kohta, 2007. aastal oli see number 6,6.
2010. aastal oli Eestis 562 rahvaraamatukogu, millel oli kokku 391 200 lugejat ning keskmine laenutuste arv lugeja kohta 31. Eriala- ja teadusraamatukogusid oli 54, neil oli 192 100 lugejat ning keskmiselt 13 laenutust lugeja kohta aastas. Kooliraamatukogusid töötas mullu üle Eesti 406, nende 155 800 lugejat laenutasid igaüks keskmiselt 13 teavikut aastas. Rahva- ja erialaraamatukogude arv on 2006. aastaga vähenenud kumbki kuue võrra. Kooliraamatukogusid on 45 võrra vähem kui 2006. aastal.
Rahvaraamatukogude tulud vähenesid mullu kümme protsenti, riigi toetus vähenes 17 ja omavalitsuste poolne rahastus seitse protsenti.