Vene välispoliitilised avaldused, mis Erna retke hukka mõistavad ja seda natsismi ülistamises süüdistavad, Erna retk 2011 võistluse ülem Raivo Lumiste sõnul korraldajaid ega osalejaid ei mõjuta.
Venemaa avaldused Erna retke ei mõjuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erna retk on sõjalis-sportlik mäng ja nii me sellesse ka suhtume,» sõnas ta. Ükski välisvõistkond poliitilistel põhjustel võistlusest eemale jäänud ei ole.
Kokku osaleb 30 võistkonda, neist 20 Eestist, nende seas ka üks naiskond ning kümme välisvõistkonda. Soome osaleb nelja meeskonnaga, taanlased kahega, Gruusia, Belgia, Leedu, Šveits on igaüks võistlema saatnud ühe tiimi.
Kümme välismeeskonda on Lumiste hinnangul keskmine tulemus, mõnel aastal on neid rohkem, mõnikord jällegi vähem olnud.
Tema sõnul on veterane, kes teinud kaasa peaaegu kõik Ernad. Ta tunnistas, et varem osalenutel on eelis olemas, kuid edukaks esinemiseks läheb vaja ka head teostust ja sõduriõnne.
Eelmiste aastate võtjail on Erna retkele vabapääse, sel korral võistlevad teiste seas mullu esimeseks tulnud Põlva kaitseliidu meeskond ning üle-eelmise aasta parimad Tartu kaitseliidust.
Võistluse ülem ei soostunud kedagi favoriidiks nimetama. «Raske öelda, kes favoriidid olla võiks. Konkurents on tihe, keegi pole siia kaotama tulnud. Saame näha, kes suudab tingimusi ja võimalusi paremini enda kasuks pöörata ja üksikute punktide kaupa teistest ette rebida,» rääkis Lumiste.
Tema sõnul ootavad võistlejaid ees erinevad ülesanded, mis nõuavad füüsilist ja vaimset pingutust nagu näiteks luure, orienteerumine ja laskeharjutused. Lisaks peavad võistlejad end proovile panema esmaabi, relvade ja lõhkeainete tundmises, tegutsema vaenlase tule all ning ujuma. Kümnete ülesannete edukas täitmine sõltub lihvitud meeskonnatööst.
«Iga võistkond peab oma rutiini paika saama ning leidma aja ja koha hooldus- ja meditsiinilise abi pausideks ning puhkepeatusteks,» rääkis Lumiste. Võistkondadel on kaasas nelja päeva toidurotatsioonid, nii et loodusest nad end toitma ei pea.
Korraldajad koostasid osalistele kohustusliku varustuse nimekirja, samuti võib kasutada lisavarustust. Näiteks võivad osalejad kasutada öönägemisseadmeid ja vahetusriietust, kuid peavad sel juhul neid kogu võistluse lisaraskusena kaasas kandma. Iga võistkond kannab oma riigi välivormi ning kasutab oma armee standardrelvi.
Võrreldes eelmiste aastatega on iga kord muudetud võistluse marsruuti ning ülesandeid. Lumiste rõhutas, et võistlusest võetakse ka igapäevaellu oskusi üle. Näiteks on juhtstaap ühe kaitseliidu maleva põhine ning annab igal aastal erinevale malevale vajaliku juhtimiskogemuse.
Erna retkel on märkimisväärne vabatahtlike panus – 500 korraldusega seotud inimesest pooled osalevad selles oma vabast tahtest. Lumiste märkis ära ka soomlased, kes on abiks vahekohtunikena.