Valitsus kinnitas korra, mille järgi saab rahuajal pädev ülem otsustada, millal tuleb riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutada jõudu.
Valitsus kinnitas korra rahuajal kaitseväe jõu kasutamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõuga sätestati erandkord, mille puhul on ülem pädev otsustama kaitseväe jõu kasutamise alustamise, kui tuleb tõrjuda rahuajal väljastpoolt Eesti territooriumi Eesti riigi vastu suunatud rünnet.
Ründe alla mõistetakse eelnõus rahuajal Eesti vastu suunatud äkkrünnet, millele kõiki asjaolusid arvestades ei saa president või Riigikogu vajaliku kiirusega reageerida, sõjaseisukord on välja kuulutamata ning otsus tuleb langetada lühikese ajavahemiku jooksul.
Pädev ülem langetab otsuse vaid juhul, kui kaitseminister pole kättesaadav või kaitseministri õigeaegne teavitamine ei ole faktilisi asjaolusid arvesse võttes võimalik.
Pädevaks ülemaks on vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav kaadrikaitseväelasest ülem või tema otsene ülem.
Samas on eeltingimus, et Eesti territooriumile, õhuruumi või territoriaalvette tunginud relvastatud jõu vastu kasutatakse relvastatud jõudu viimase meetmena. Seda tuleb aga kasutada, kui hoiatamine või muul viisil tõkestamine ei ole võimalik või ei ole andnud tulemust.