Lisaks rattaomanikele, kes saavad oma varal paremini silma peal hoida, aitaks rattavargusi vähendada ka kasutatud rataste ostjate tähelepanelikkus – neile võidakse proovida müüa varastatud kaherattalisi.
Politsei kutsub kasutatud rataste ostjaid valvsusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti tasuks interneti- ja tänavaärisse suhtuda kõrgendatud tähelepanuga ning veenduda, et ostetav kaup on aus ja korrektne. Kui rattamüüja taust ja ratta päritolu tundub kahtlane, kaubal puuduvad dokumendid või raaminumber, ei tasu ostu teha,» soovitas põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.
Politseile teadaolevalt varastatakse rattaid enamasti müügiks ning neid püütakse realiseerida internetis, lehekuulutuste kaudu ning ka avalikult tänavatel. Jervson kutsus inimesi üles politseid teavitama kahtlastest isikutest, kes suure tõenäosusega taolist ebaseaduslikku äri ajavad.
Ta hoiatas, et rattaid varastatakse kõikjalt ning seetõttu peavad rattaomanikud oma vara eest tähelepanelikult hoolitsema.
Politseiniku andmetel langevad varaste saagiks keldritesse ja kortermajade trepikodadesse jäetud rattad ning järelvalveta või lukustamata rattad avalikest kohtadest. Mingit meelisaega ei olevat varastel välja kujunenud – neile sobivat iga aeg ja koht, kui vaid ripakile jäänud jalgratast silmatakse.
«Vargad on kiired ning kasutavad iga tähelepanuta hetke oma kasuks ära. Kindlasti ei soovita ma jätte ratast järelvalveta ja lukustamata avalikesse kohtadesse ega hoida neid korterelamute trepikodades või aedades, kuhu pääsevad ka kõrvalised isikuid,» sõnas ta.
Jervson tõi positiivselt esile kaubandusketid, mis oma klintidele turvaliseks parkimiseks rattalukke laenavad.
Tema sõnul on sel suvel Harjumaal eelmise suvehooajaga võrreldes registreeritud kolmandiku võrra vähem rattavargusi. Tartus korraldasid kevadel politsei, linnavalitsus ja jalgrattapoed teavituskampaania «Vargast targem», Tallinnas suurt rattaomanikele mõeldud kampaaniat ei tehtud ning seda pole ka kavas.
«Põhja prefektuur korraldab erinevaid politseitegevusi, et kontrollida tänavatel ringi liikuvaid rattaid. Meie ametnike pidev oma varal silm peal hoidmise sõnum läbi erinevate meediaväljaannete ei ole saanud küll kampaaniavormi, kuid langenud rattavarguste arv näitab, et politsei on oma töös õigel kursil,» sõnas Jervson.
Jervson meenutas, et rattaomanikud peaksid teadma oma rattaraami numbrit. Selle abil on lihtsam varastatud ratast leida ning see ka õige omanikuga kokku viia. Samuti tuleb kindlasti politseisse avaldus teha. Mõlemad meetmed suurendavad tõenäosust, et politsei vargale ja varale jälile saab.
«Varguste uurimise tulemuslikkust saavad ennekõike mõjutada rattaomanikud ise. Suve alguses oli juhtum, kus ühel turistigrupil varastati Tallinnas kümmekond sportratast. Varastatud rattad saadi kätte, ent suuresti tänu sellele, et omanikud teadsid rattaraami numbrit,» rääkis Jervson.
Rattaraami numbri teadmine ja selle avaldusele lisamine annab politseile kindluse, et tegemist on varastatud ratta omanikuga ning lihtsustab uurijate tööd ratta leidmisel ja varga kindlaks tegemisel. Ka leitud või varastelt ära võetud rataste puhul on õiget omanikku lihtsam tõendada rattaomanikku paberite või rattaraami numbri järgi.
«Siinkohal soovitan kõigil ratta omajatel see number endale selgeks teha, et vältida hiljem sekeldusi leitud ratta tõendamisega,» lõpetas politseinik.