Ministeerium: eri sihtgruppide vahel tuleb ühtekuuluvus tekitada

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas hakatakse endisi vange majutama aadressil Tondi 26.
Tallinnas hakatakse endisi vange majutama aadressil Tondi 26. Foto: Liis Treimann

Sotsiaalasutuste asukohta pole seadustega reguleeritud, kuid üldine printsiip ühiskonnas ongi erinevate sihtgruppide vahel sidususe ja ühtekuuluvuse tekitamine, märkis sotsiaalministeerium, kommenteerides tallinlaste muret, kelle naabrusse kolivad eksvangid.

Tänane Postimees kirjutas Tallinnas Tondi tänaval elavate linlaste murest, et varem Männikul peavarju saanud endised vangid hakkavad nüüd elama kesklinnas Tondi 26 majas. Elanikud kardavad seda, milliseks muutub ümbruskond pärast seda, kui endised vangid nende naabermajja koonduvad. Tallinna abilinnapea Merike Martinson kommenteeris, et naabrid on alati igasuguste sotsiaalobjektide vastu.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull tõdes, et seadusandlus sotsiaalasutuste asukohta ei reguleeri: «Sotsiaalvaldkonnas on sätestatud tervisekaitsenõuded hoolekandeasutustele, kuid ei reguleerita asutuste asukohta.»

Sõmer-Kull märkis, et üldiseks printsiibiks ühiskonnas on erinevate sihtgruppide vahel sidususe ja ühtekuuluvuse tekitamine. «Seega on ka olulise tähtsusega vanglast vabanenud isikute kaasamine ühiskonda, toetades nende suhete säilimist ning aidates luua/taastada väliskontakte,» lausus osakonnajuhataja.

«Samas peavad olema kaitstud kõikide inimeste õigused turvalisele elukeskkonnale, tagatud peab olema avaliku korra kaitse. Kui ilmneb oht või on õigusi rikutud - näiteks avalik kord või varaga seotud küsimused - on inimestel kindlasti õigus pöörduda korrakaitseorganite poole,» ütles ta.

«Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku (kelleks on ka kinnipidamiskohast vabanenu) sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasa aitamine.

Sellest tulenevalt osutatakse ka kinnipidamiskohast vabanenutele vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ette nähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad,» selgitas Sõmer-Kull.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles