Kuperjanovlased kurtsid õiguskantslerile ülekohtu üle

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijad.
Ajateenijad. Foto: Mihkel Maripuu

Kuperjanovi pataljoni kontrollimise ajal õiguskantsleriga vestelnud ajateenijad kurtsid, et rikkumiste eest karistatakse neid füüsiliste harjutustega ning tervisekontrolli ajal viibib ruumis lisaks meedikule ka kõrvalisi kaitseväelasi.


Oktoobri keskel toimunud kontrolli ajal selgus, et ajateenijaid on karistatud distsipliini rikkumise eest füüsiliste harjutustega, sealhulgas on kasutatud kollektiivset karistamist, kirjutab õiguskantsler Indrek Teder Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülemale major Toomas Mölsile saadetud kirjas.

«Möönan, et ajateenistuse eesmärki ning olemust silmas pidades on füüsiline treening vajalik, kuid seda ei tohiks kasutada karistava meetmena,» kirjutab Teder.

Ta lisab, et ka kaitseväe distsiplinaarseadus ei anna õigust kaitseväelast distsipliinirikkumise eest füüsilise karistusega karistada.

Samas toonitab õiguskantsler, et sõjaväelist väljaõpet, ka füüsilist väljaõpet tuleb korraldada inimväärikust alandamata.

Väeosa eitab füüsilist karistamist

Kuperjanovi pataljoni ülem Toomas Möls kinnitas Postimees.ee'le, et väeosas füüsilist karistamist ei toimu. Kuigi majorile saadetud kirjas viitab õiguskantsler väeosas toimunud kontrollkäigule, kinnitab Möls, et tegu on ülekaitseväelise probleemiga, mitte konkreetselt nende väeosale tehtud etteheitega.

Ülema sõnul tundub ajateenistuse esimese kahe nädala jooksul iga karistus ebaõiglasena ning tuletas meelde, et õiguskantsler vestles oktoobris kaitseväkke tulnud noormeestega, kelle seas oli ka nö patustajaid.

Politsei korraldas Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni saabunud uutele ajateenijatele ootamatu reidi ning avastas, et 26 ajateenijat tulid aega teenima narkopohmellis.

Kõrvalised tervisekontrolli jälgimas

Samuti kurtsid ajateenijad, et väeossa saabumisel oli esmase tervisekontrolli ajal ruumis lisaks meditsiinitöötajale ja ajateenijale veel teisigi kaitseväelasi ning rühma juhtkonda tuleb teavitada arsti juurde pääsemise põhjusest.

Õiguskantsleri hinnangul on mõlemal juhul on tegemist delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega. Teder tegi ülemale ettepaneku keelata nendel kaitseväelastel, kellel ei ole oma ülesannete täitmiseks tarvis teada ajateenijate tervisliku seisundi kohta delikaatseid isikuandmeid, vastavate andmete küsimine.

Ning võtta tarvitusele meetmed, et tervisekontrolli läbiviimise ajal ei saaks delikaatsed isikuandmed teatavaks kõrvalistele isikutele.

Väeosa arst ei kanna kitlit

Väeosaülema sõnul on neil kaks tsivilistist arsti, kes kannavad kitleid. Ülejäänud arstid, õed, parameedikud kannavad mundrit ning seetõttu võis ajateenijatele jääda mulje, et tervisekontrolli ajal viibis ruumis kõrvalisi kaitseväelasi, kuna noormehed eeldavad, et kõik meedikud kannavad kitleid.

«Kui inimene läheb arsti juurde, siis rühmaülemal võiks olla teada, kas tal on jalal või peas midagi viga või sees valutab,» ütles Möls kommenteerides etteheidet, nagu tuleks arsti juurde minekuks luba küsides avalikustada delikaatseid isikuandmeid.

Tema hinnangul pole tegu isikuandmete rikkumisega, sest keegi ei küsi täpset diagnoosi.

Mobiilid korjatakse ära

Ajateenijate ja Tederi usaldusliku vestluse käigus tuli ka jutuks, et aeg-ajalt on piiratud nende omandiõigust, näiteks on teatud ajaperioodiks ära korjatud mobiilid, kuigi selleks puudub seaduslik alus.

Teder möönab, et tegu pole mitte ainult selle väeosas probleemiga, vaid seda esineb mujalgi kaitseväes. «Käesoleval ajal puudub seadus, mis näeks ette piisavad volitusnormid ajateenistuse läbiviimiseks vajalike ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks,» tõdeb ka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles