Seoses neljapäevase tulistamisjuhtumiga on kaitseministeerium välja pakkunud variandid turvalisuse suurendamiseks asutuses: uue hoone rajamine kaitseväe peastaabi alale või mõnda teise kohta või praegusele hoonele range turvatsooni rajamine, mis tooks kaasa tänava sulgemise. Ajakirjanik Kalle Muuli hinnangul oleksid uue hoone ehitamine ja terve kvartali sulgemine liialdatud taotlused.
«Kas me viime kõik ministeeriumid linnast 50 kilomeetrit eemale nagu mitmed riigid on teinud oma kaitseotstarbeliste organisatsioonidega?» küsis ka ajakirjanik Anvar Samost tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
Nii Muuli kui Samost leidsid, et pigem tuleks üle vaadata praegused turvaskeemid ja neid täiendada. Samost toonitas, et lahendustega tuleks selles mõttes kindlasti oodata, et sündmus on alles väga värskelt juhtunud.
«Ei saa välistada, et ühe hullu käitumine võib paraku tekitada jäljendajaid,» tõdes Samost.
Peale riigiasutuste tuleks tema hinnangul analüüsida ka eraettevõtete turvaskeeme.
Kalle Muuli osutas, et kõige rohkem vajaks läbivaatamist hoopis lasteaedade ja koolide julgeolek. «Need on kõige kaitsetumad kohad – suvaline süstlaga narkomaan võib sinna ära eksida.»
Samost rõhutas, et turvameetmete rakendamisel tuleb jääda mõistlikuks. «Kui kaugele me laseme segastel ühiskonna viia?» tõstatas ta küsimuse.
Ta kritiseeris ka nii meediaväljaannete kui riigiasutuste kommunikatsioonispetsialistide tööd kaitseministeeriumis toimunud tulistamisjuhtumi valguses. Samosti sõnul on kahetsusväärne, et meedias võis leida väärinfot toimunu kohta.
Ta osutas, et prokuratuuril, politseil ja kaitsepolitseil puudus koordineeriv isik, kes oleks juhtunu kohta infot andnud. «See võis olla normaalne tegutsemisskeem 20 aastat tagasi, kui lehed ilmusid homme ja uudistesaade oli õhtul.» Tema hinnangul peaksid vastutavad asutused kriisikommunikatsioonile rohkem mõtlema ja oma järeldused tegema.