Sotsiaalministeerium pole asendusteenistujatele hüvitiste maksmise kavaga nõus

Püssi alla mineku asemel on võimalik valida asendusteenistuse kasuks.

FOTO: Toomas Huik

Kui kavandatava korra järgi võiksid asendusteenistujad saada samaväärseid hüvitisi nagu ajateenijad, seisab sotsiaalministeerium sellele kindlalt vastu.

«Kuna asendusteenistuse näol on tegemist kaitseväeteenistuse alternatiiviga, tuleks kaitseministeeriumi hinnangul juba puht-põhimõtteliselt tagada asendusteenistuslastele samasugused sotsiaalsed garantiid, nagu need on kaitseväelastel,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Ta lisas, et kui Eesti kodanikel on põhiseadusest tulenev kohustus osaleda riigikaitses, siis usulistel või kõlbelistel põhjustel on kodanikel võimalik keelduda kaitseväeteenistusest ja läbida selle asemel asendusteenistus.

Uus kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu annaks asendusteenistujatele ajateenijatega samaväärsed sotsiaalsed garantiid.
Näiteks näeb eelnõu ette, et kui kaitseväelane või asendusteenistuja teenistusülesannete täitmisel hukkub, maksab riik hüvitist eelneva kuu keskmise brutopalga 150-kordses ulatuses. Samuti korraldab riik hukkunute matused ja maksab need kinni.

Võrdseks kaitseväelasega
Veel maksaks riik hüvitist lisaks kaitseväelastele ka asendusteenistujatele, kui nende tervis peaks teenistusülesannete täitmisel kahjustada saama, ning neil, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime, tekib õigus töövõimetuspensionile.

Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või teadmata kadunuks jäämise korral on õigus toitjakaotuspensionile hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja lahutatud isikul. Hukkunu lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile olenemata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri allkirjaga vastulauses aga on kirjas, et ministeerium ei nõustu hüvitise, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajate ringi asendusteenistujate arvel laiendama.

«Valitsus on soodus- ja eripensionite küsimust aastate jooksul korduvalt arutanud. Seisukoht on, et soodustusi ja soodustatud isikute ringi ei laiendata,» põhjendas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet.

Soodsaim tosin kuud
Peale selle on sotsiaalministeerium vastu veel tervele hulgale muudatustele eelnõus. Näiteks pikendataks muudatusega perioodi, millest on võimalik kaitseväelase pensioni määramiseks välja valida kõige soodsamad 12 kuud, viielt aastalt kogu tegevteenistuse aja peale. Teisisõnu saaks inimene ise valida kõrgema palgaga perioodi kogu oma karjääri jooksul, mille pealt ta pensioni soovib.

«Meie ettepaneku sisuks on see, et ei nopitaks 12 kuud, kus on olnud suurem töötasu, vaid pensioni suuruse tuvastamise aluseks võetaks kõigi teenistusaastate keskmine töötasu,» rääkis Malvet.
Ta märkis, et ka inimese tavapension sõltub samuti kõigi aastate jooksul teenitud tulust. «Kellelgi ei ole võimalust, et pensioni suuruse aluseks valitakse vaid kõige kõrgema tuluga aasta,» põhjendas ta ministeeriumi seisukohta.

Veel ei meeldi sotsiaalministeeriumile, et eelnõu järgi saaksid kaitseministeerium, kaitseressursside amet ja kaitsevägi juurdepääsu inimeste terviseandmetele.

Asendusteenistus

•    Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase ajutine riigikaitseline teenistus.
•    See läbitakse siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas asutuses, mis tegeleb päästetöödega, riigi või kohaliku omavalitsuse korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane.
•    Asendusteenistus kestab 12 kuud.
•    Aastatel 2006–2008 alustas asendusteenistust 24 kutsealust, 2009. aastal 28 kutsealust, 2010. aastal 22 kutsealust.

Tagasi üles