Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse avamisest on möödas peaaegu aasta. Detsembri jooksul saab keskus lumerõngaraja ja lumelauamäe kõrvale esimese suusalifti leevendama talisportlaste jalavaeva.
Valgehobusemäele tulevad suusaliftid
29. november 2008, 13:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juhataja Kenneth Koosma ütles, et paigaldatav tõstuk on ülesehituselt lihtne. «Mäe tippu ja alla tulevad betoonpostid, mille vahel hakkabki lift käima,» selgitas ta. «Tõstukiga saavad mäkke üles nii lumelauamehed kui ka lumerõnga kasutajad.»
Lumelaudurid ootavad tõstukit
Suusalift peaks kohale jõudma detsembri jooksul. «Ei oska öelda, kas kuu algus- või lõpupoolel,» lausus Koosma. «Esimese suusalifti trossi pikkus on 120 meetrit ehk see viib 60 meetri kõrgusele mäkke.»
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse projektijuht Kalju Kertsmik lisas, et kui leping on alla kirjutatud, peaks lift kahe nädala jooksul kohale jõudma. «Lisaks liftile on tulemas ka 30 lumerõngast ehk tuubi,» lausus ta. «Lifti maksumus koos 30 tuubiga on 366 000 krooni.»
Kui esimene lift tasub end ära, tuleb Valgehobusemäele ka teine tõstuk. «Teine lift jääb slaalomisõprade kasutada,» selgitas Kertsmik. «Selle lifti trossi kogupikkus on 160 meetrit ehk see viib mäkke 80 meetri kõrgusele.»
Lumelauasõidu harrastajad on seni mäkke liikunud jalgsi. Koosma märkis, et inimesed on kogu aeg muidugi lifti soovinud. «Rajavalgustus põleb kella kümneni ja on noori, kes sõidavadki õhtuni,» lausus ta. «Vahepeal oli lausa lumelaua laenutajatest järjekord ukse taga.»
Koosma lisas, et laenutada on seitse lumelauda, aga edaspidi peaks neid juurde tulema.
Lumelaudurite eripära ongi Koosma meelest see, et ükskõik kui vähe lund ka ei ole, on nemad platsis ja üritavad mäest alla sõita. «Sõitjad on suures osas kohalikud noored, aga tulijaid on ka Tallinnast,» lisas ta.
Praegu veel on Valgehobusemäe nõlvad ja rajad lumised, aga on kavas ka lund juurde toota. «Kui korraga sajabki palju lund, siis traktoriga rada tihendades kraabib masin mõningates kohtades lume ära,» kurtis Koosma.
Kunstlume tootmiseks on tarvis külma ilma. «Ideaalsed tingimused on miinus kaheksa kuni miinus kümme kraadi,» märkis Koosma.
Kunstlumeks läheb tarvis miinuskraade
17. ja 18. jaanuaril on Valgehobusemäel Eesti suusatamise meistrivõistluste teine osavõistlus. «Kui ikka kunstlumi on rajal all, on ikka kindlam,» täheldas Kertsmik.
Käimas on tehnikaülikooli endise suusabaasi ümberehitus sportlaste majutushooneks. Juurde peaks tulema 18 majutuskohta. «Praegu on hoones palju kasutamata ruumi,» ütles Koosma. «Teeme juurde sanitaarruumid ja kaks magamisruumi, kuid ülemist korrust sel aastal tegema ei hakka.»
Alates lume tulekust on Valgehobusemäele suusatajaid jätkunud. «Isegi suure tuisuga olid spordiaktivistid kohal,» lausus Koosma. «Inimesed käivad põhilisest kahel kindlal ajal: üks rühm tuleb suusatama lõuna paiku ja siis on õhtused harrastajad,» täpsustas ta.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus pakub külastajatele sportimiseks täispaketti: alates varustuse laenutamisest ning lõpetades toitlustuse ja majutusega, isegi mütse ja kindaid on osta. «Meie poolt on täielik valmisolek, kui ainult lumi püsiks,» lisas Koosma.