Reimo Mets: miks politsei geide vastu vaenu õhutamist ei menetle?

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reimo Mets.
Reimo Mets. Foto: Liis Treimann

MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühingu juhatuse liige, jurist Reimo Mets leiab, et politsei suhtub liiga suvaliselt vaenu õhutamist puudutavate menetluste algatamisse, jättes mingil põhjusel seksuaalvähemusi ähvardavad internetikommentaarid tähelepanuta.

Reimo Mets on politseile viimastel aastatel teinud mitu avaldust, taotledes menetluse alustamist karistusseadustiku vaenu õhutamise paragrahvi alusel. Näiteks on ta pidanud sobimatuks üht uudise kommentaari «peded ahju». Oma turvalisuse pärast kartes tegi ta avalduse ka oma arvamusartikli kommentaarina saadud ähvarduse kohta, kus teda nimetati sõnadega «värd» ja «pede» ning hoiatati: «Vaata et sa värd edaspidi «ei komista».»

Politsei on aga seni kõigile Metsa avaldustele vastanud, et menetlust alustada ei saa, sest puudub väärteokoosseis.

«Minus tekitab küsimusi, kes on see hindaja ja mille alusel tema antud informatsiooni põhjal otsustab, kas see kujutab ohtu mu elule ja tervisele või mitte? Jääb mulje, et selleks, et ühe kommentaatori suhtes viha ja vägivalda õhutava teo eest järgneks tagajärg, peaks Reimo Mets olema kas maha löödud või tema elu ja tervise kallale juba tükitud, et politsei saaks üldse menetlust alustada,» pahandas ta.

Möödunud nädalal trahvis politsei aga sama, vaenu õhutamist käsitleva paragrahvi alusel 100 euroga Lasnamäel elavat blogipidajat Juri Sutorinit rahvuslikul pinnal vaenu ja vihkamise õhutamise eest, sest mees oli kirjutanud artikleid kommenteerinud selliste lausetega nagu «eestlased on uhked, kuid meie peame teadma ja mäletama ja karistama neid, kes on uhked...» ja «isiklikult mina pooks venelaste alandamisega otseselt seotud üles, aga teised saadaks välja ...».

«See on arusaamatu – seadus peaks olema kõigile ühtmoodi tõlgendatav. Aga kui politsei võtab käsile ühe avalduse ja episoodi ja leiab, et selle paragrahvi alusel on võimalik inimest karistada, siis miks ta leiab, et teises analoogses viha ja vägivalda õhutavas episoodis seda teha ei ole võimalik? See jääb minule arusaamatuks,» imestas Reimo Mets.

«Minus tekitab selline suhtumine küll küsimuse, et kas politsei vaatab mingitele avaldustele ühe ja teistsugustele avaldustele teise mätta otsast?» ei mõistnud Mets, miks seksuaalse sättumuse põhjal ähvardamine ja vaenu õhutamine on ebaolulisem kui rahvuslikul pinnal vaenu ärgitamine. «See on ebavõrdse kohtlemise printsiip!»

««Peded ahju» on üpris tavaline sõim. Kusjuures meil on ringkonnakohtu lahend, kus «juudid ahju» väljendi eest karistati vaenu õhutamise paragrahvi alusel rahatrahviga 3000 krooni. Mille poolest see erineb?» küsis Mets.

Tema arvates oleks õigem, et politsei tema esitatud avalduste peale oleks menetlust vähemalt alustanudki, ükskõik, kas see viib lõpuks karistamiseni või mitte. «Igasugune riigipoolne või täitevvõimu ametniku sekkumine antud situatsioonis on mingil määral eesmärgini viiv – isegi kui karistust ei järgne, on see tülikas protsess isiku jaoks, et ta järgmine kord mõtleb oma sõnade üle järele, enne kui neid postitab kuskil avalikus kohas,» ütles Mets.

Mets arvas, et politseile võib probleeme tekitada ka see, et internetikommentaatorite isikuid ei ole politseil teisiti tuvastada kui jälitustegevusega, mida saab läbi viia vaid kriminaalmenetluse raames.

Paragrahv mõttetuks muudetud

Mets leidis, et tegelikult muudeti nimetatud vaenu õhutamise paragrahv mõttetuks 2006. aastal, mil seni olnud tekstile «Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga.» lisati koma ning tingimus «kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale».

«Sellega nulliti see paragrahv ära, sest oht varale, elule või tervisele on kaetud karistusseadustiku teiste paragrahvidega, millel on märksa kõrgemad karistuse määrad ja kriminaalmenetluse loogika ütleb, et alati kohaldatakse rangemat karistust. See tähendab, et see on hea näo tegemine, et meil on kriminaalkorras küll karistus olemas, aga reaalselt seda rakendada pole võimalik,» arutles Mets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles