Möödunudnädalane tulistamisjuhtum kaitseministeeriumis on tõstatanud küsimused relvaseaduse teemal. Laskmisinstruktorite meelest on Eesti relvaseadus praegugi karm, tõhustada saaks aga relvaomanike järelkontrolli.
Laskmisinstruktorid tõhustaks relvaomanike järelkontrolli
16. august 2011, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laskmisinstruktor Tõnu Adrik rääkis, et relvaluba saada pole praegugi lihtne: peab käima eksamitel, tehakse taustakontroll ja meditsiiniline kontroll, mida paljudes riikides hakatakse alles nüüd kehtestama, kirjutab tänane Postimees.
Tema sõnul on igal piirkonnakonstaablil ligipääs neile andmetele, mida ta peaks teadma. «Konstaabel peab teadma oma piirkonda ja kellel on relvaluba,» ütles Adrik. «Intsidentide puhuks on relvaseaduses täiesti olemas paragrahv, mis ütleb, et relvaluba võidakse tühistada, kui isik on eluviisi tõttu sobimatu relva omama. Seadused on olemas, pigem on probleeme nende kehtestamisega.»
Ka laskmisinstruktor Martin Bahovski leidis, et praegune relvaloasüsteem toimib. «Niikuinii on kohustuslik perearsti luba, psühhiaatriline kontroll ja konstaabli kinnitus, ning kui näiteks jääd purjuspäi autojuhtimisega vahele, siis relvaluba peatatakse aastaks,» lausus ta.
Siiski võiks Bahovski hinnangul mõelda järelkontrolli tõhustamise peale. «Inimene aastatega muutub,» ütles ta.
Tallinna Tondi lasketiiru juhataja Gunnar Vallmanni sõnul on relvalubade korraldusega praegu kõik korras ning hiljutised juhtumid Norras Utøya saarel ja kaitseministeeriumis ei tohiks anda põhjust midagi muuta.
Vallmann ütles, et relvaluba kehtib niigi vaid viis aastat ning seejärel tuleb minna uuesti arstlikku kontrolli ja psühholoogi juurde. Tänavu seitsme kuuga on esitatud 433 relvaloa taotlust, neist 257 on menetletud ja viiel juhul on luba andmast keeldutud.