Kaagvere koolil pole mitme agressiivse lapse rahustamiseks plaani

Tuba Kaagvere erikoolis.

FOTO: Sille Annuk

Kaagvere erikool pole leidnud efektiivset käitumisviisi, kuidas saaksid töötajad mitut agressiivseks muutunud last korraga rahustada. Muuhulgas palutakse sellise plaani väljatöötamiseks juriidilist nõu õiguskantslerilt.

«Oleme välja töötanud kirjaliku alternatiivplaani, kuidas lahendada laste või koolitöötajate elu- ja tervist ohustavaid juhtumeid ilma ohuallikaks olevat last eraldamata,» kirjutas Kaagvere erikooli direktori kohusetäitja Hurma Toru õiguskantslerile vastuseks tema kokkuvõttele kontrollkäigu tulemustest.

«Plaan sisaldab juhiseid, kuidas käituda ja mida teha, kui laps on agressiivne. Meil pole selleks kindlat eraldusruumi – toome lapse lihtsalt ohupiirkonnast ära ja ta läheb koos järelevalvajaga mõnda kindlasse ruumi. Eraldusruumi meil majas pole, oleme kasutanud lihtsalt tühje ruume, kus laps töötajaga vestleb ning rahuneb,» rääkis Toru Postimees.ee’le.

Samas tõdes ta, et kool pole leidnud efektiivset töötajate käitumisviisi, kuidas tulla toime mitme agressiivse lapsega korraga, sest selleks pole vajalikke ruume, kuhu last rahunema viia.

«Palume abi spetsialistidelt, ehk annab keegi meile õiguslikku nõu. Laps tuleb ära viia, aga kuidas meie töötaja peab talitama, et ei satuks seadustega vastuollu?» ei teadnud Toru. «Kui laps ei kuuletu, kas ta tohib ta kinni võtta ja viia eraldi ruumi – et ei tekiks kaebusi, et mulle tehakse liiga ja ahistatakse,» loetles ta probleeme.

«Õiguskantsler on seda meelt, et meil peaks eraldusruum olema. Aga kuna meie maja on nii väike, pole me siiani leidnud võimalust selle rajamiseks,» tõdes Toru. Suvel kohtuti Riigi Kinnisvara spetsialistidega ning alustati koos eraldusruumi ehitamiseks võimaluste otsimist ja hinnapakkumise koostamist.

Eraldusruumil on konkreetsed nõuded ruutmeetritele, see peab olema täiskasvanud isiku poolt valvatav, lähedal peab olema tualettruum. Sinna paigutamiseks peab olema meditsiinitöötaja nõusolek ning sellest tuleb kohe teavitada lapsevanemat, laps tohib seal viibida korraga kuni 24 tundi.

Vägivallajuhtumid sagenesid

Pärast kevadist kontrollkäiku märkis õiguskantsler, et ehkki kool on ohtlike olukordade lahendamiseks välja töötanud kirjaliku plaani, on vägivallajuhtumid koolis pigem sagenenud ning lapsed ja koolitöötajad ei tunne end koolis alati turvaliselt.

«Kevade poole oli, jah, rohkem. Meil oli lapsi majas palju – 37 last, kui maja on mõeldud 34-le,» tunnistas Toru. «Maja on väike, hulk agressiivseid lapsi väiksel pinnal. Ülerahvastatus mõjus ning see, et lühikese aja jooksul saabus meie kooli üsna palju lapsi, nad on suhteliselt noored – 13-aastased, nii et nad ei kanna vastutust veel oma tegude eest,» põhjendas ta.

Kaagvere kool nõustus ka kirjas õiguskantslerile, et väikese koolihoone praegused ruumid ja territoorium ei vasta erivajadustega laste vajadustele. «Koolis on õpilasi, kes on psüühiliselt ebastabiilsed ja vajaksid individuaalset tegelemist ning enam privaatsust,» kirjutas erikooli direktori kohusetäitja Indrek Tederile.

«Arvutasime välja, et seaduse järgi võib meil siin olla 12 last rühmas, saame nad kahte osakonda jaotada. Esimesel korrusel on meil ka kaks tuba, aga sinna me arvame, et paneme mitte rohkem kui kuus last, sest seal on tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased ning ruumiline pind on seal liiga väike,» selgitas Hurma Toru. Seega kannataks koolimaja värskete arvutuste kohaselt välja maksimaalselt 30 õpilast.

Sama suurt koosseisu taotletakse haridusministeeriumilt ka personaliks. «Arenenud riikides on tegelikult erikoolides personali rohkemgi kui õpilasi,» sõnas Toru.
 

Tagasi üles
Back