Taagepera: läänes ei usutud naftata Eesti edusse

Rein Taagepera

FOTO: Kristjan Teedema

Postimees.ee palvel 20 taasiseseisvusaastat hinnanud politoloog Rein Taagepera sõnul ei osatud läänes Eesti edu ette näha, kuna ei arvestatud meie inimeste oskustega.

Kui üritada lühidalt analüüsida, siis milline on olnud taasiseseisvunud Eesti areng välismaalt vaadates? Nt mil määral võetakse USAs meid praegu teistsuguse riigina kui see, kes me olime aastatel 1991-1992?

Tollal oletati, et kuna meil pole naftat ega muid suuri maavaru, siis on meie väljavaated nadimad kui Ukrainal või Kesk-Aasial. Unustati inimoskused. Nüüd võtavad valitsevad ringid meid kui tõelist stabiilset maad. Keskmise ameeriklase hoiak on «Estonia? Peaksin teadma, aga kahjuks...» 30 aasta eest oli «Es... Mis asi see on?»

Kuidas olete isiklikult Eesti 20 vabadusaastaga rahule jäänud?

Mu raamatus «Estonia: Return to Independence» (kirjutatud 1991. aastal), on tuleviku kohta peatükk «Iseseisvus vastastikku sõltuvas maailmas». Ootasin astumist Euroopa Liitu juba 2000. aastal, samaaegselt Poolaga, ja kolonistide aeglast lõimumist 50 aasta jooksul, kui sekkumine väljast ei too plahvatusi.

Kartsin, et majandushädad suruvad valitsust tegema keskkonnakahjulikke sobinguid. Lootsin, et Venemaa ei suuda peale suruda pidevaid sõjaväebaase. Eelistasin neutraalsust, kuid arvestasin võimalusega, et Venemaa hoiak võib suruda Eestit otsima julgeolekut lääne pool.

Arvasin, et olenevus läänest takistab diktatuurimeelseid kalduvusi osa rahva hulgas. Pidasin võimalikuks nelja erakonna esiletõusu: mõõdukad vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid), mõõdukad parempoolsed (Keskerakond), vene partei ja maaerakond.

Keskelt läbi on ootused täitunud.

Mis on suurim väljakutse, mis on Eestil nende 20 aastaga lahendamata jäänud?

Suurim jätkuv väljakutse on vastastikuse hoolivuse arendamine ja sellest tulenevalt rohkem lapsi. See algab sellest, kes peeglist vastu vaatab, mitte seadustest.

Mis on aga meie taasiseseisvumisjärgse aja suurim saavutus?

Et oleme ikkagi liikunud suurema hoolivuse ja sallivuse poole, vältinud nõiajahti endiste kommunistide vastu ning suuri kokkupõrkeid endiste kolonistidega, kes on tulevased vene kodukeelega eestlased.

Postimees.ee küsib sel nädalal erinevate valdkondade asjatundjatelt, millise pilguga vaatavad nad tagasi 20 taasiseseisvumisjärgsele aastale.
 

Tagasi üles