Viljandi koolijuht: gümnaasiumide vähendamine on kena plaan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Valuoja põhikooli direktor Matti Orav on haridusministeeriumi kavaga eraldada üksteisest põhikool ja gümnaasium ning vähendada gümnaasiumide arvu 100-protsendiliselt nõus.
«Põhikooli direktori silme läbi tundub see asjalik mõte olevat, sest praegu lapsevanemad ei vaata, mis haridust antakse põhikoolis, vaid valivad kooli ainult gümnaasiumi järgi,» ütles Orav.
Ta nõustus, et põhikoolis ja gümnaasiumis peab fookus olema erinev: kui gümnaasium on õppuritele vabatahtlik ja selles pannakse põhirõhku akadeemilisele haridusele, siis põhikool on kohustuslik ning selle õpilaskontingent eriti lõpuklassides on palju problemaatilisem keerulise murdeea tõttu.
«Need on kaks erinevat koolitüüpi ja seetõttu olen mina ministeeriumi plaaniga 100 protsenti nõus,» ütles koolijuht.
Rohkem tähelepanu kutsenõustamisele
Orav leidis, et eraldi gümnaasiumi ja põhikooli puhul suudetaks rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida konkreetsed õpilased vajavad. «Kui on 1.-12. klass ühes koolis, siis enamasti suunatakse põhitähelepanu tipule, 10.-12. klassile, riigieksamiteks valmistumisele, mille tulemusi toob ka ajakirjandus pidevalt välja,» arutles Orav.
«Põhikoolis õpetamine on aga teistmoodi, tuleb üles leida need huvitegevused ja suunad, mis lastele vajalikud. Rohkem tuleks tegeleda kutsenõustamise ja karjäärinõustamisega,» arvas ta.
Orava hinnangul toodetakse praeguse gümnaasiumiharidusega kohati üle akadeemilist haridust: «Gümnaasium on ikka vaid neile, kel sellised huvid, leian et rohkem peaks olema kutseharidust.»
Praegu on Viljandis 3 gümnaasiumi 1.-12. klassini, maakonnas on gümnaasiume 9. Praeguse plaani järgi peaks alles jääma nii maakonda kui linna kaks gümnaasiumi. «Arvan, et see on kena plaan ja õpilaste arvu vaadates ka loogiline,» kommenteeris Orav.
«Praegu ei tule meil koolidesse piisavalt noori õpetajaid. Kui toimuks kontsentratsioon, et ühes kohas saaksid parimad õpetajad anda parimatele õpilastele parimat haridust, oleks see ka kõrgkoolidele parem ja tõuseks kogu hariduse kvaliteet Eestis,» leidis Viljandi koolijuht.