1991. aasta suvi oli poliitiliselt nii segane aeg, et polnud täit kindlust, et taasiseseisvumise otsust mõne päeva möödudes tagasi ei pöörata, meenutas täna Lauluväljakul «Vabaduse laulu» kontserti kuulanud Heldur.
«Polnud kindlust, et järgmisel päeval iseseisvust ei tühistata»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga kihvt tunne oli ikka, kui hääletamiseks läks ja tulemus teatavaks sai ning välja kuulutati. Taasiseseisvumise välja kuulutamise eel näitas mitu tundi Ülemnõukogu saalis toimuvat. Samas tuli tollal erinevaid poliitilisi otsuseid nii palju, et polnud kindlust ja selgust, mida see tegelikult tähendab ning kas seda näiteks päev hiljem ei muudeta,» meenutas 49-aastane Heldur.
«Asi läks eriti segaseks, kui Jeltsin mõni päev hiljem teatas, et Venemaa Nõukogude Liidust välja astub. Venemaa oligi NSVL ju!,» märkis ta 1991. aasta augusti kummalisuse kohta.
Heldur pidas taasiseseisvumise väljakuulutamist algul lihtsalt vastulöögiks putšile. Seda, et Eesti vabaneb, oli ta enda sõnul uskunud juba öölaulupidude ajast.
Heldur oli 1991. aastal alles Nõukogude sõjaväest tulnud ning teadis, mis olukord seal valitses.
«Ärevust mul ei olnud, putš ei tundunud tõsiseltvõetav. Telekast näitas, kuidas tankid ja soomukid teede ääres seisavad, teeääred olid liikumatut lahingutehnikat täis. Olin ise just Vene sõjaväest tulnud, võib-olla sellepärast polnud hirmu ka,» meenutas ta.