Maakooli ellujäämisnipp: põhiharidus kaugõppe teel

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli lõputunnistus jääb paljudel õigel ajal saamata.
Põhikooli lõputunnistus jääb paljudel õigel ajal saamata. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Aineõpetajate madal tunnikoormus ja kooli pooleli jätjate suur arv ärgitas Pärnumaa Sauga põhikooli avama kaugõppe osa neile, kel kool enne üheksanda klassi lõppu pooleli jäi.

«Meie oma koolist hakkas eri põhjustel välja langema õpilasi. Kes sünnitasid, kes läksid tööle, kuna kodune olukord nõudis, mõned olid tugevad sportlased ja jätsid kooli pooleli. Sealt see idee hakkas tulema,» rääkis Sauga põhikooli direktor Arvo Tali. Ka oli koolil probleeme õpetajatele täistunnikoormuse pakkumisega.

«Vaatasime, kuidas garanteerida seda, et õpetaja saaks koormuse täis ja jääks maakooli edasi,» selgitas koolijuht. Asja uurides selgus, et Eestis pole sellist kooli, mis pakuks põhikooli pooleli jätnutele võimalust nö kaugõppe teel üheksa klassi ära lõpetada. «See on väga hea nišš,» kinnitas koolijuht. Enne kaugõppe pakkumist leppis ta ka kokku hotellidega, kes kaugelt tulijatele soodsama hinnaga ulualust pakuvad.

Õppetöö toimub koolis nö sessiti. «Põhiliselt on iseseisev õppimine, mooduli kaudu saab kõik materjalid kätte, laupäeviti ja pühapäeviti toimuvad loengud,» tutvustas koolijuht õppetööd. Kuna osa õppureid elab välismaal, siis pole nädalavahetusel koolitundides käimine kohustuslik, aga direktori kinnitusel tuleb puudujatel ka siis räägitu endal selgeks teha. «Referaadid ja kokkuvõtvad tööd tuleb esitada õigeks ajaks ja iga poole aasta tagant kontrollitakse teadmisi,» lisas ta.

Õppurite keskmine vanus on direktori sõnu 24-, 25-aastat ning mehi ja naisi on nende seas enam-vähem võrdselt. Põhiliselt on tulijad Pärnumaalt, aga on ka neid, kes elavad võõrsil, kuna töötavad seal ehitajatena või teenivad leiba Norra kalatööstustes.

Küsimusele, kas kool teab, miks tulijatel kool pooleli jäi, vastas Tali: «nooruserumalusest, ma ei oska muudmoodi põhjendada.» Kuna seadus lubab pärast 17. sünnipäeva koolist dokumendid välja võtta, siis noored seda ka teevad. «Paljud ongi rumalusest nii teinud. Kui nad aga töötuks jäävad, siis ei saa nad eriala edasi õppida, ei saa täiendõpet ega midagi,» tõdes Tali. «Aga elu paneb teistpidi paika,» lisas ta.

Sauga kool on kaugõppe teel põhiharidust pakkunud juba kolmandat aastat ja siiani on lõpudiplomi saanud ligi 30 noort. Koolijuht möönis, et teist samapalju on oma õpingud ka pooleli jätnud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles