Järvamaal Kareda vallas ringi hulkuv mullikas on juba kaks korda jahi ära rikkunud, sest koerad on metsistunud mullika põdra asemel jahimeestele ette ajanud.
Metsistunud mullikas rikkus põdrajahi
2. detsember 2008, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda nägid mehed põdrajahil nudipäist mullikat kaks nädalat tagasi Tallinna-Tartu maantee lähedal Paide ja Kareda valla piiril turbarabas, kirjutab Järva Teataja.
Koer leidis looma üles ja hoidis teda kinni. «Sel nädalavahetusel oli sama nali - ära tüütab!» tunnistas Esna jahtkonna esimees Aleksander Reinla.
Reinla selgitas, et tema Norra põdrakoer on aretatud selleks jahiks. «Ta võib looma kohapeal kinni hoida ja haukuda kolm-neli tundi, ühesõnaga jahipäev on nahkas,» lisas ta.
Jahimehe arvates võib loom metsas olla sügisest saati ning ligi ta kedagi ei lase. «Kui mullikas juba metsa jääb, on ta nagu metsloom,» sõnas ta.
Seda näitas Reinla meelest ka, kuidas mullikas julgelt ja osavalt kraave läbis, ei kartnud vett ega libedust.
Juba pärast esimest kohtumist mullikaga helistasid jahimehed läbi lähedal asuvad ühistud ja külastasid loomapidajaid, kuid keegi ei tunnistanud, et neil oleks mullikas kadunud.
Reinla ütles, et jahimehed võiksid looma ka maha lasta, kuid selleks on tarvis omaniku luba. Kui tappa omatahtsi loom, kes võib osutuda tõuloomaks, on hiljem palju pahandust ja võidakse nõuda ka kahjutasu.
Omaniku selgitamiseks teadis Reinla veel üht võimalust. «Ega mullikas tohi nii metsa jääda, kui laseme maha, saame kõrvanumbri järgi teada, kelle loom on,» täpsustas ta.
Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson sõnas, et jahimeestel pole muud võimalust, kui oodata, et omanik võtab ühendust ja lubab looma maha lasta.
Kui omanik end näole ei anna, on probleemi lahendus omavalitsuse rida.
Siimenson lausus, et talve võib mullikas metsas edukalt üle elada.
Söögimuret ei tohiks olla, sest alati võib kõhtu täita näiteks kitsede söödasõimedest ja metssigade söödaplatsidel, praegu leiab veel rohtugi. «Selliste ilmadega nagu praegu ei juhtu temaga metsas küll mitte midagi,» lisas ta.
Kareda vallavanem Triin Pobbol kuulis alles eile, et valla metsades hulgub mullikas. Vallavanem sõnas, et vallavalitsus lähtub loomakaitseseadusest, mis lubab läbi viia eutanaasia, kui omanikku ei leita, kuid omaniku kindlakstegemise ja eutanaasia vahele peab jääma vähemalt kaks nädalat.
Et selle mullika omanikku ongi hakatud otsima kaks nädalat tagasi, siis vallavalitsus Pobboli ütlust mööda loaandmisega enam kaua ei viivita. «Ootame veel, ehk aitab artikkel selgust tuua,» lisas ta.