Eelmise reede Postimehe arvamusküljel arutles kirjanik Jaak Urmet kodumaa teemal ning käis välja mõtte, et välismaal elavad Eesti kodanikud peaksid oma valimisõiguse kaotama.
Jaak Urmet kaotaks välismaal elavate kodanike valimisõiguse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu meelest tuleks võõrsil alaliselt elavate Eesti Vabariigi kodanike hääleõigus seniks tühistada, kuni nende elukoht püsib võõrsil. Ja teiselt poolt, keda huvitab nii kangesti Eesti Vabariigi ühiskondlikes asjades sõna sekka ütlemine, see tulgu tagasi kodumaale ja olgu siin solidaarne «kannatajatega»,» leidis Urmet.
Ta meenutas, et ainuüksi Soomes elab ja töötab mitteametlikel andmetel umbes 100 000 Eesti elanikku. Lisaks elab, õpib või töötab palju eestlasi teistes Euroopa Liidu riikides, USAs, Austraalias ning mujal maailmas.
«Mina mõtlen: mis on nende kodumaa? Kas Iirimaa kalkunikitkuja, Soome bussijuht, Austraalia farmitööline, Miami koduperenaine, Göteborgi au pair, ise kõik eestlased, peavad oma kodumaaks endiselt Eestit – või juba oma uut asukohariiki?» kirjutas Urmet.
Tema hinnangul on ebaõiglane, et need inimesed saavad valida Eesti parlamenti ja kohalike omavalitsuste volikogusid.
«Ise elavad kas või maailma teises otsas, aga otsustavad ometi Eesti asjade üle. Antagu mulle andeks, aga ma leian, et see on ebaõiglane. Kes on Eestist minema läinud, sel pole ka enam õigust määrata eestlaste elu nende ajaloolisel kodumaal,» arvas kirjanik.
Ta võrdles seda olukorraga, kus lapsevanemad püüavad oma juba täiskasvanud, abiellunud ja kodu loonud järeltulijate ellu kaugelt sekkuda ja seda korraldada.
«Eestlane, kes elab Brüsselis, Londonis, New Yorgis või Melbourne’is, korraldagu elu seal. Tal ei tohiks olla õigust määrata asju oma vanas kodus. Ta ei teagi õieti, kuidas seal elatakse ja ollakse, seega mis otsustajat temast on.»
Kirjaniku hinnangul saavad välismaal elavad eestlased oma info juhuslikult, ebatäpselt ning allikatest nagu Facebook, Delfi või Perekool ning seetõttu pole neil piisavalt teadmisi Eesti elu üle otsustamiseks valimistel.