/nginx/o/2018/07/16/9984018t1hb72f.jpg)
Suve hakul soovitasin selleks, et hoida enda ja lähedaste tervist, vältida kallist autoremonti ja sulleritest kahjukäsitlejaid anda lollile teed («Anna lollile teed!», 7.06). Lollid lugesid lehte, tundsid end ära ning üritasid mulle järgnevatel päevadel telefoni ning kirja teel igati oma solvumisest teada anda.
Teise külje kommentaari formaat on lühike ja seepärast jäi märkimata, et peale lollide, kes rooli taga istuvad, tasub karta ka neid, kes jala käivad või rattaga sõidavad. Statistiliselt rikuvad jalakäijad liiklusseadust palju rohkem kui autojuhid.
Jalakäijaks olemiseks pole tarvis luba ja liikluses osalejaks saavad nad ilma igasuguste eksamiteta. Olgugi et liikluses kehtivad reeglid on meile kõigile tuttavad juba lapsest saati, siis millegipärast ei pea täiskasvanud sageli vajalikuks neid järgida.
Inimpõdraga võib sageli kokku sattuda ülekäiguraja või foori juures. Sebra mõistagi selleks ongi, et sellel teed ületada ja juhid ei saa vaidlustada jalakäija eelisõigust ülekäigukohal. Kuid inimpõder võib seista tee ääres, näppida oma telefoni ja teha nägu, et teda ülekäigurada ei huvitagi. Aga juba järgmisel hetkel, kahtlemata oma õiguses ning eriti hoolimata ka oma tervisest ja ohutusest, võib inimpõder viskuda ülekäigurajale.
Kõige kurvem stseen on see, kui inimpõder tirib oma võsukese kättpidi keelatud kohas või punase fooritulega üle tee.
Seepärast, kallid juhid, arvestage võimalusega, et teie tee võib ristuda inimpõdraga ja võtke enne ülekäigurada hoog maha. Paljugi mis juhtuda võib ja lõppkokkuvõttes pole seda tarvis ei teile ega inimpõdrale.
Ka fooriga reguleeritud ristmikel võib varitseda oht, sest seal liiguvad inimpõdrad suurte gruppidena ja korrapäratult. Fooritule muutumine ei tähenda inimpõdrale midagi, paljud ei vaatagi sinnapoole ja võib-olla on neil, nagu ka pärispõtradel raske värve eristada. Seepärast, kallid juhid, olge kohaltminekuga ettevaatlikud, võite kokku põrgata mõne kärsitu isendiga.
Kuid ega inimpõdral sarnaselt pärispõdraga ole sageli vahet, kus teed ületada ning näiteks sel suvel olen vaadelnud isendeid, kes signaalitamise peale teevad näo, et see pole mõeldud neile.
Kõige kurvem stseen on siiski see, kui inimpõder tirib oma võsukese kättpidi keelatud kohas või punase fooritulega üle tee. Lapsi on täiesti mõttetu harjutada mingite reeglitega, kui vanemad ei kinnista seda oma isikliku eeskujuga.
On ka juhte, kes ise inimpõtradele halba eeskuju näitavad ning reegleid rikkuma ahvatlevad, lubades neid keelatud kohtades üle tee. Kallid juhid! Tähtis, et oleks süsteem. Las jalakäija, väheldase mõistusega inimpõder kaasa arvatud, läheb üle tee seal, kus on ette nähtud. Seal, kus ülekäiku pole, jalakäijale teed anda tarvis pole, kui ei ole just otsest avariiohtu.