Rahvaesindajad kogunevad täna Tallinna, et kell 13 algaval riigikogu erakorralisel istungjärgul valida Eestile järgmiseks viieks aastaks president.
Tellijale
Täna valib riigikogu Eesti Vabariigi presidenti
29. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaate on kaks: praegu ametis olev president Toomas Hendrik Ilves ja väljakutsuja Indrek Tarand. Selleks et riigikogus esimeses hääletusvoorus valituks saada, peab kandidaat saama kahe kolmandiku ehk 67 riigikogu liikme toetuse.
Paberil peaks teist viieaastast ametiaega ihkava Ilvese tagasivalimine olema pelk formaalsus. Tema kandidatuuri esitasid ju 75 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide saadikut. Tarandi kandidatuuri seadsid üles aga 26 keskerakondlast.
Samas on hääletamine salajane ja Tarand ütles ise kaks nädalat tagasi Vikerraadiole antud usutluses, et peale keskerakondlaste on tal õnnestunud enda poole meelitada ka kümmekond teist riigikogu liiget. See tähendab, et Tarandil oleks koos 36 ja Ilvesel 65 häält.
«Usun, et presidendivalimine ei toimu ainult ühes voorus,» rääkis Tarand. Salajane hääletus tähendab aga ka seda, et Tarandil pole mingit garantiid, et kõik keskerakondlased just tema poolt hääletavad.
Kui presidenti ei suudeta riigikogus esimese hääletusega ära valida, toimub päev hiljem teine voor. Protseduur on sama: kandidaadid tuleb uuesti üles seada (selleks on vaja viiendiku parlamendiliikmete toetust) ja registreerida. Valituks saamiseks on taas vaja kahe kolmandiku riigikogu toetust.
Kui jälle ei õnnestu ära valida, korraldatakse samal päeval veel ka kolmas hääletusvoor. Kui seegi ebaõnnestub, peab riigikogu esimees presidendi valimiseks ühe kuu jooksul kokku kutsuma valimiskogu. Peale riigikogu liikmete kuulub valimiskogusse ka 246 kohalike omavalitsuste esindajat.
Kuni laupäevaõhtuse teledebatini oli seekordne presidendikampaania erakordselt loid ja sündmustevaene. Kõigepealt sellepärast, et Ilvese tagasivalimist peetakse pelgalt vormistamise küsimuseks.
Ka Tarand ise, kui ta juuni alguses ootamatult Keskerakonna toel oma kandideerimisest teatas, põhjendas oma sammu peamiselt sellega, et toimuks ikkagi mingi valik, mitte pelgalt ühe kandidaadiga hääletamine.
Paraku ei toimunud terve suvi otsa mingit kampaaniat. Haudvaikus nii Ilvese kui ka Tarandi poolt, just nagu esimene ei tahakski Eesti Vabariigi riigipeana jätkata ega teine presidendiks saada.
Alles viimasel paaril nädalal on midagi toimunud. Paar intervjuud, mõned artiklid, esinemine raadios. Aga ega neiski sündmustes olnud tõelise võistluse hõngu. Mõlemad mehed rääkisid seda, mida nad on varemgi rääkinud, uusi mõtteid ega ideid ei tulnud, teineteist kritiseerimast hoiduti.
Teledebatiga tõusis Tarand fööniksina tuhast, kommenteeris laupäeva õhtul Eesti Televisioonis toimunud Ilvese-Tarandi debatti kolumnist Ahto Lobjakas. See võib olla liialdus, kuid kindlasti oli see esimene kord, kui Tarand tõepoolest Ilvest ründas ja kritiseeris, näidates, et tema tahab ikkagi päriselt võistelda ja võita.
«Tarand ei halastanud Ilvesele,» kirjutas Lobjakas. Ka mitu teist kommentaatorit nõustusid, et kui senine kampaania toimus uniselt ja kerges Ilvese ülekaalus, siis televäitluses oli Tarand ametisolevast riigipeast selgelt üle.
------------------------------------------------------