Rocca al Mare koolilapsed saavad lisavaheaja

Klass.

FOTO: Sille Annuk

Kui teistes koolides on sel õppeaastal nagu ikka neli koolivaheaega, siis Rocca al Mare kooli õpilased saavad talvel ühe lisavaheaja juurde. Küll lõppeb nende kooliaasta lisapuhkuse tõttu alles 15. juunil.

«Alguses tekitas meelehärmi see mõte, et poole juunini tuleb koolis käia, aga nüüd ma ei leia, et see oleks suur probleem, sest juuni alguses on ilmad ikka veel jahedad ning inimestel ei ole veel puhkust,» rääkis Marge Tragon, kelle lapsed Mia ja Villem lähevad sel aastal Rocca al Mare kooli kolmandasse klassi. Kaksikute ema sõnul pakkus kool esialgu välja ka variandi, et koolivaheajad oleksid pikemad ning kooliaasta kestaks jaanipäevani. «Mulle tundus see jaanipäeva variant nii jabur, et selle vastu ma võtsin küll sõna,» ütles ta.

Ühte lisavaheaega kooliaasta teisel poolel on lastele aga ema kinnitusel kindlasti vaja ning nende peres loeti talvel suisa päevi n-ö suusavaheaja alguseni. «Me ei ole kummalgi aastal käinud sel ajal reisimas, vaid lapsed on end lihtsalt välja maganud.»

Rocca al Mare kooli (RaM Kool) juhi Kaido Kreintaali sõnul kurdetakse Eestis, et lapsed on kevadel koolist väsinud, aga samas on teisel poolaastal viie kuu jooksul ainult üks vaheajanädal. «Kuna meie õppetöö on toimunud seni viie õppeperioodi süsteemil, siis viisime uute vaheaegade rakendamisega kunagi alustatu loogilise lõpuni,» selgitas ta otsust muuta senist koolivaheaegade süsteemi. Siiani oli RaM Koolis veebruaris üks nädal suusavaheaega, mistõttu kestis kooliaasta nädal kauem kui teistel koolidel, alates sellest õppeaastast on pärast igat õppeperioodi koolivaheaeg ning kooliaasta lõppeb 15. juunil.

Koolijuhi sõnul suhtus osa vanemaid esialgu kooli plaani vaenulikult. Vastaliste põhiargument oli Kreintaali kinnitusel Eestis visalt püsiv müüt, et suvel ei ole võimalik õppida. «Aga kõik naaberriigid on meiega samas seisus ja nende vaheajad ei ole nii pikad,» tõdes ta. Ka leidsid lapsevanemad, et vaheaegade süsteemi muutmine tekitab probleeme peredes, kus lapsed käivad erinevates koolides, ning kuna kõikvõimalikud spordi- ja ringiüritused toimuvad vaheaegade ajal, siis on lastel seal raske käia. «Aga kui me selgitasime, miks me teeme, siis nad rahunesid,» selgitas koolijuht.

«Iseenesest ma ei näe siin suurt probleemi, kui kõik lapsed õpivad ühes koolis, /…/ aga keerulisemaks läheb, siis kui lapsed õpivad eri koolides ja neis on eri aegadel koolivaheajad,» ütles Eesti lastevanemate Liidu juht Enn Kirsman. Samas lisas ta, et kui tegu on koolipere otsusega, siis ta lastevanemate liidu esimehena ei näe põhjust selle taunimiseks.

Kirsman tuletas meelde, et 90ndate aastate alguses võisid koolid ise vaheaegu määrata. «See muudeti üsna ruttu ära, sest kui ikka on mitu last peres ja eri koolides on nädala või kaheste vahedega vaheajad, siis osutus vanematel selle igapäevase logistika sättimine nii keeruliseks, et vanemate palvel kehtestati toona üldine riiklik kord.»

Lastevanemate liidu juhi sõnul on Eestis probleemiks see, et lastel on hästi pikad koolipäevad. «Tunde on meil sama palju või rohkem kui naabermaades, aga koolipäevi kipub olema vähem,» selgitas ta. Teistes riikides on kooliaasta venitatud rohkematele päevadele ja selle võrra on nädala- ja päevakoormus väiksem. «Meil on see jäänud selle taha, et 1. september on väga tähtis traditsioon, millest ei ole tahetud loobuda,» tõdes ta. Kirsmani arvates võiks sel teemal taas diskussiooni käivitada, samas on juba ette teada, millega see lõpeb.

Haridusministeeriumist öeldi Postimees.ee’le, et koolipidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud vaheaegadest erinevad vaheajad ning seda ei pea ministeeriumiga kooskõlastama. Küll aga pole võimalik kooliaasta algust varasemaks tuua. «Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, ütleb seadus ja kooliaasta alguse muutmiseks tuleb muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva. Tema sõnul oli mõni aeg tagasi arutelu, et muuta senist kooliaasta süsteemi. «Aga üldiselt on enamik koolirahvast seda meelt, et las see traditsioon olla. Haridus- ja teadusministeerium küll ei kipu seda korraldust muutma,» kinnitas ta.

Tallinna haridusametist kinnitati Postimehele, et seni pole ükski munitsipaalkoolidest taotlenud vaheaegade süsteemi muutmist.
 

Tagasi üles