Tudengite esindaja: üliõpilast ei saa lugeda automaatselt vanematega ühte leibkonda

FOTO: Lennart Rikk

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre ei pea õigeks, et õppetoetuse määramisel arvestatakse ka vanemate sissetulekuid, sest paljud tudengid elavad täiesti iseseisvalt ega saa oma vanematelt toetust.

«Põhimõtteline suund on õige - õppetoetuste määramise aluseks peab olema sotsiaal-majanduslik olukord, mitte hinded. Hinnete järgi määratakse tavaliselt stipendiume,» rääkis Veldre Postimees.ee´le.

«Kindlasti ei saa nõustuda olukorraga, et üliõpilane on automaatselt oma vanemate leibkonnas. Esmalt on tegemist täisealise isikuga, mistap tema sidumine teistega peaks olema eelnevalt põhjendatud. Teiseks, kui tudeng ei majanda reaalselt koos vanematega, vaid näiteks üürib ise korterit teises linnas, käib tööl ja toimetab üksinda või koos elukaaslasega, on juba ise lapsevanem jne, siis lähtuda toetuse määramisel vanemate palgast tähendaks moonutada tudengi tegelikku olukorda,» leidis Veldre.

Õppetoetuse summa võiks EÜLi hinnangul olla pigem diferentseeritav.

Ka kahtles Veldre, kas haridusminister Jaak Aaviksoo välja pakutud õppetoetuse summa 139 eurot ehk pool miinimumpalka oleks piisav, et üliõpilased suudaksid sellest ära elada ega peaks kooli kõrvalt tööd tegema.

«Sestap peame üliõpilase olmekulusid nagu toit, eluase, transport jms arvesse võttes mõjusamaks vähemalt alampalga suurust toetusmäära. Haridusministri pakutav 139 eurot ei pruugi suure tõenäosusega tuua tööturult ära enamikku neist, kes seda sooviksid,» märkis Veldre.

Omaette probleem on tema sõnul ka alampalgaga osalise koormusega töökohtade leidmine. Seega võiks koos õppetoetuste seaduse muutmisega Veldre arvates üle vaadata ka teisi seadusi, mis innustaks tööandjaid looma tudengitöökohti.

«Näiteks riigikogu valimiste eel tegime kõigile parlamendierakondadele ettepaneku kaotada tööandjatel ravikindlustusmakse kohustus, kui nad loovad osalise ajaga töökoha täiskoormusel õppivale tudengile,» meenutas Veldre.

Mis puudutab õppetoetuste süsteemi kehtima hakkamist, siis aasta 2015 on tema hinnangul selgelt liiga hilja.

Tagasi üles