Kevadeni roheliste ridades riigikokku kuulunud Toomas Trapido hinnangul vajab Eesti uuendatud põhiseadust, mille võiks kokku kirjutada Islandi eeskujul väga avatult.
Trapido: kirjutagem Eesti põhiseadus Islandi kombel ümber
31. august 2011, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmise 20 aasta jooksul tuleks kindlasti ümber kirjutada Eesti põhiseadus - eelkõige seetõttu, et üheskoos uuesti mõtestada Eesti riigi ja inimeste sihid ning väärtused ja kokku leppida, kuidas me oma elu nendest lähtuvalt korraldame,» ütles Trapido Postimees.ee’le.
Tema sõnul võib Eesti võtta siin eeskuju Islandilt, kus hetkel käibki 21. sajandile kohane põhiseaduse uuendamise protsess.
«Nimelt valis rahvas 522 kandidaadi hulgast 25 kodanikku, kes väga avatult ning sotsiaalmeedia abil kõiki soovijaid kaasates kirjutavadki uut põhiseadust,» rääkis Trapido. «Usun, et analoogne protsess oleks ka Eestile kasulik muutumaks ühtsemaks ning selgemate sihtidega riigiks-kogukonnaks.»
Ta meenutas, et meil on juba edukas mõttetalgute kogemus 2009. aastast, kus Eesti elu tuli paremaks mõtlema ligi 11 000 inimest, misjärel on ka palju konkreetseid algatusi tuule tiibadesse saanud.
«Kui me suudame inimeste ja riigina muutuda, avarduda ja avaneda, säilitades seejuures oma põhiväärtused, siis saame järgmise 20 aasta jooksul hästi hakkama.»
Trapido ütles, et Eesti on 20 aasta jooksul palju saavutanud, kuid omajagu arenguruumi on meil veel inimkesksuses.
«Riigi, mille inimesed mahuvad ära mõne lauluväljaku suurusele alale, ainus võimalus on käituda kogukonnana, milles iga inimene on ka tegelikult väärtustatud,» lausus ta. «Seda just elutähtsates valdkondades - põhivajaduste katmine, haridus, tervishoid. Inimeste väärtustamine ei saa loomulikult olla ainuüksi riigi ja tema asutuste ülesanne, vaid meie kõigi ülesanne.»
Eesti suur potentsiaal on endise riigikogulase hinnangul endiselt suuremas enesekindluses oma tuleviku osas. «Eesti rahvas ja eesti keel ei kao kuhugi, vaid arenevad edasi ning selle valguses saame olla vabamad ja sõbralikumad ka emakeelena teisi keeli kõnelevate kaaslaste suhtes.»
Trapido ennustas, et järgmise 20 aasta jooksul näeme maailmas tõenäoselt veelgi suuremaid muutusi kui senikogetu, ning ta soovitas uskuda, et need on pigem paremuse suunas.
«Aga me peaksime olema valmis avardama oma arusaamu, sest maailmakorraldus on muutumas meie endi silme all,» rääkis ta.
«Usun, et umbes aasta jooksul saab põhjalikult ümber korraldatud maailma rahasüsteem ning ka siin omandavad inimesed ja kogukonnad palju suuremad võimalused oma elu juhtida. Usun, et liigume globaalselt palju suurema solidaarsuse poole ja seda mitte vaesuse võrdsustamise, vaid heas mõttes rikkuse suurendamise suunas.»
Postimees.ee küsib lähipäevil erinevate elualade asjatundjatelt Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tuules, millisena kujutavad nad ette meie riigi järgmist kaht aastakümmet.