Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307

Õpetajad 20-protsendisest palgatõusust ei taandu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kroonides nägid õpetajate praeguseni kehtivad miinimumpalgad välja sellised.
Kroonides nägid õpetajate praeguseni kehtivad miinimumpalgad välja sellised. Foto: Elmo Riig / montaaž

Haridustöötajate liidu pealik Sven Rondik ütles Postimees.ee’le, et nad kavatsevad minna õpetajatele järgmiseks aastaks 20-protsendise palgatõusu nõudmisel lõpuni. Selle, kas see tähendab ka streike, otsustavad tema sõnul allorganisatsioonid hiljem.

Rondik märkis, et nad esitasid 20-protsendise palgatõusu nõude koos eesmärgiga, et õpetajate miinimumpalk tõuseks 2014. aastaks Eesti keskmise palga tasemele, juba enne valimisi veebruaris.

Ta meenutas, et haridusministri partei Isamaa ja Res Publica Liit ise lisas toona oma valimisprogrammi lubaduse tõsta noorempedagoogide palga 2014. aastaks Eesti keskmise palga tasemele. Koalitsioonilepingusse aga see punkt ei jõudnud.

Rondiku sõnul tekib küsimus, kas IRL esitas taolise lubaduse valijate petmiseks või pidi alistuma Reformierakonna survele. «Nad ei saa väita, et panid lubaduse sinna ja ei saanud üldse aru, et raha pole,» lisas ta.

Millise palgaga noor kooli meelitada?

Rondik leidis, et ka koalitsioonileppes sisalduva lubaduse suurendada koolides noorte õpetajate osakaalu täitmise oluline võti on palgatõus, sest kuidas muidu noori kooli meelitada.

«Kui mujal palk kasvab ning haridustöötajate palga vahe teiste valdkondadega veelgi suureneb, siis mis me räägime, et noored pressivad end kooli suure töömahu ja väikese palga peale. Kõlab ju natuke naljakalt,» leidis ta.

Rondiku sõnul on 8 protsenti tõusust hüvitus 2009. aastal kavandatud, kuid lõpuks masus ära nullitud palgatõusu eest, ning reaalne lisasoov on 12 protsenti.

Miks peaks aga riik eelistama õpetajaid pritsumeestele või politseinikele, sellele Rondik ei vastanud, märkides, et eks igaüks võitleb ikka enda eest.

Ta oli varasematele pretsedentidele tuginedes kindel, et kui valitsusel on poliitilist tahet, siis raha õpetajate palgatõusuks leitakse ja üldsegi mitte teiste haridusvaldkondade arvelt.

Lubab jõulist võitlust

Rondiku sõnul ei ole õpetajatel seekord kavas oma nõudmistest taanduda. «Kompromissi ei tulegi. Tuleb mis tuleb, küll me selleks ettevalmistusi tegema hakkame, midagi ikka tuleb,» lubas ta, märkides, et võimalik streik jääb õpetajate organisatsioonide otsustada.

Rondik kiitis ka eile avalikkuse ette jõudnud kodanikualgatust «Õpetajale vääriline palk», mis on kogunud Facebooki sotsiaalvõrgustikus juba tuhandeid toetajaid, nõudes sarnaseid samme nagu haridustöötajate liitki.

«Seda algatust tuleb loomulikult tervitada ja rahva reageering näitab, et probleem on tõsiselt olemas, et see ei ole mingi ühe jõu väljamõeldis,» lisas ta.

Haridustöötajate liit, kohalike omavalitsuste esindajad ja haridusministeerium peaks palgaläbirkääkimisi jätkama 5. septembril.

Tagasi üles