Riigikontroll: museaalide kogumine pole riiklikult läbi mõeldud

Eesti muuseumivarad kasvavad kiiremini kui rahvusvaheliselt tavaks.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kultuuriministeerium pole täitnud mitmeid riigikontrolli varasemaid soovitusi muuseumivarade paremaks korraldamiseks, muuhulgas pole välja töötatud üleriigilist kogumispoliitikat, mis võimaldaks muuseumide omavahelist tööjaotust kokku leppida, leidis riigikontroll oma järelauditis.

Riigikontroll tõdes, et kultuuriministeerium ei ole välja töötanud mitmeid olulisi alusdokumente. Endiselt puudub ühtne üleriigiline kogumispoliitika, mis võimaldaks muuseumidevahelises tööjaotuses kokku leppida. Sellega pole loodud eeldusi muuseumivarade läbimõeldud ja koordineeritud kogumiseks. Ka kultuuriministeeriumi juhend muuseumide kogumispoliitika dokumentide koostamiseks pole siiani valmis.

Samuti ei ole seadustatud muuseumide infosüsteemi (MuIS) museaalide üle peetava arvestuse alusena. Kogude korrastamise põhimõtted on läbi vaatamata ja seetõttu pole ka juhul, kui varasem kogumistegevus pole toimunud läbimõeldult ega põhjendatult, võimalik muuseumikogusid korrastada.

Seetõttu kordas riigikontroll ministeeriumile soovitust üleriigiline kogumispoliitika välja töötada ja vastu võtta ning tagada, et iga muuseum töötaksvälja kirjaliku kogumispoliitika, mis sisaldaks ülevaadet olemasolevast muuseumikogust alakogude kaupa, juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsi, selgeid valikukriteeriume kogude täiendamisel ja arvestamist teiste seotud muuseumide tegevusega.

Riigikontroll soovitab algatada ka muuseumiseaduse muutmise selliselt, et muuseumidel oleks
võimalik väljatöötatud kogumispoliitika alusel ning selgete ja reguleeritud toimingute kaudu muuseumikogust välja arvata ka selliseid museaale, millel puudub kultuuriväärtus või mis ei ole
kooskõlas kogumispoliitikaga. Praegu kuuluvad muuseumivarad alatisele säilitamisele ning kord juba muuseumikogusse vastu võetud museaali on võimalik kogust välja arvata ainult väga piiratud juhtudel (museaali taastamatult kahjustumise, hävimise, kaotsimineku, teisele muuseumile üleandmise või omanikule tagastamise tõttu).

Riigikontroll tuvastas, et Eesti muuseumide kogud kasvavad kiiresti - keskmiselt 3,3 protsenti aastas, samas kui rahvusvaheliselt peetakse tavapäraseks, et kogud ei kasvaks aastas rohkem kui 2 protsenti.

Ministeerium: puuduv õigusakt ei sega tegelikku elu

Kultuuriministeerium nõustus mitmete tähelepanekute ning märkustega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et vaadeldavasse perioodi jäi majanduslanguse aeg, mis tõi kaasa riigieelarvelise toetuse ning investeeringute vähenemise mitmel aastal järjest. «Sellest tulenes riigiasutuste kulude kärpimine, mis väljendus koosseisude vähendamises, palkade kärpimises, palgata puhkuses jms, mistõttu ei saa vaadeldavalt perioodilt oodatagi seda tulemust, mis algselt plaanis oli,» märkis ministeerium oma vastuses.

«Riigikontrolli mitmete soovituste täitmisega, mis tulenevad juba 2005. aastal valminud auditist, tegeletakse,» kinnitati.

Samas leidis ministeerium, et kuigi tegelik elu ei vasta alati õigusaktides sätestatule, ei sega see valdkonna toimimist.

Riigikontroll hindas värskes auditis, millised muudatused on toimunud muuseumikogude haldamises, säilitamistingimustes ning eksponeerimisel pärast 2005. aasta auditit «Muuseumivarade arvestus, säilimine ja kasutamine». Kokku hinnati 28 muuseumi tegevust. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi, neis oli kokku 10 miljonit museaali.

Tagasi üles