Raamatukogud ootavad tuhandeid tagastamata teoseid

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu.

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Raamatukogude külastajad on jätnud tagastamata tuhandeid laenutatud raamatuid ja kuigi raamatukogud üritavad viivisevabade päevadega võlgnike arvu vähendada, pole isegi sellistest päevadest alati kasu.

Postimees.ee palvel andsid raamatukogud teada ka kõige pikematest võlgnevustest, mida oli nii aastatest 2009, 2005, 2003 kui ka isegi aastast 1989.

Viljandi Linnaraamatukogu direktori Evi Murdla sõnul on kõige kauem tagastamata olnud raamatut raske öelda, sest väga pikaajaliste võlglaste raamatud on nad maha kandnud, kuna puudub lootus teoseid tagasi saada.

Üle 100-päevaseid võlglasi on Viljandi linnaraamatukogul umbes 450 ja kevadise seisuga oli võlglaste käes üle 2000 euro väärtuses raamatuid.

1989. aastast on raamatud tagasi toomata Paides, kuid Järvamaa Keskraamatukogu laenutusosakonnajuhataja Aive Äärma sõnul on vanad võlad juriidiliselt aegunud ja kustutatud, kuid info nende kohta hoitakse siiski alles, sest mõnikord tuuakse sellised raamatud ikkagi tagasi.

Praeguse seisuga on neile tagastamata teoseid 3330.

Eesti Rahvusraamatukogu laenuosakonna juhataja Sirje Roogna sõnul laenutab  rahvusraamatukogu teavikuid koju alates 2009. aasta 1. aprillist ja kojulaenutus on küllaltki suurte piirangutega - laenutatakse ainult hoidlas asuvaid raamatuid, jätkväljaandeid ja noote ilmumisaastast 1946. 

Nii on rahvusraamatukogul 38 võlglast, kelle käes on 60 trükist. Lisaks pole 32 lugejat, kes on raamatud tagastanud, tasunud leppetrahvi.

Eesti Maaülikooli raamatukogul on tänase seisuga võlgnikke 490 ja nende käes olevaid teavikuid 1070 eksemplari.

Tartu Ülikooli raamatukogul on 52400 registreeritud lugejat, kellest 1199 käes oli kokku 6261 raamatut, mille laenutähtaeg lõppes 30. augustil.

«Laenutähtaegadest kinni pidamine näitab, et hoolitakse ja arvestatakse teiste lugejatega,» sõnas TÜ raamatukogu direktor Malle Ermel. «Riiulile või lauale unustatud raamatut võib sõber eksamiks hädasti vajada.»

Tartu Linnaraamatukogus on tagastamata teoseid 7329, neist 3644 on laenatud aastatel 2003-2007. Viimase kolme aasta võlglaste arv on 1504 lugejat, kelle käes on 3685 teost.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus oli 1. septembri seisuga on võlglasi, kelle võlgnevus üle 3 päeva, kokku 375. Nende lugejate käes oli 1 000 raamatut. Võlglasi, kellel tagastamistähtaeg on ületatud rohkem kui aasta, oli 102 ja nende käes oli kokku 277 teavikut.

Kätte jäävad õpikud

Roogna sõnul jäävad inimeste kätte raamatud, mida vajatakse enesetäienduseks tööl või õppetöös - peamiselt õiguse, majanduse, juhtimise, ajaloo ja psühholoogia valdkonnast.

Murdlagi väitel võib esile tuua, et lugejate kätte jäävad mitmesuguste õppeasutuste õpikud ja erinevad teatmeteosed, mille järgi on pidevalt suur nõudlus.

Äärma hinnangul on keeleõpikute ja sõnaraamatute osatähtsus langenud ning varem jäi neid inimeste kätte rohkem.

«Kindlasti jääb kauemaks kätte ka nö kohustuslik kirjandus koolidele. Aga eriti üldistada ei saakski. Võlglaste käes on ju ka palju ilukirjanduslikke teoseid,» sõnas Äärma.

LVKRK teenindusjuhi Kaili Õunapuu-Seidelberg tõi esile aga tendentsi, et kõige rohkem on võlglaste hulgas täiskasvanuid, seevastu pensionärid on kõige korralikumad tähtajast kinnipidajad.

Viivisevaba aeg

EMÜ kasutab raamatute tagasi saamiseks ka viivisevabu kuusid, milleks on juuni ja detsember. EMÜ raamatukogu juhataja Tiina Tohvre väitel kasvab nendel kuudel tagastatavate raamatute hulk märgatavalt ja see on tema hinnangul võlgade likvideerimiseks parim aeg, sest lugejad  saavad «puhaste paberitega» kooli või aastat lõpetada.

Äärma hinnangul on viivisevabast nädalast raamatukogule kasu, kuid väga vanad võlglased jäävas ka selliste päevade puhul kadunuks.

Õunapuu-Seidelbergi sõnul LVKRK kindlat viivisevaba päeva ei korralda, kuid näiteks punklaulupeo ajal oli raamatukogus avatud Punk Punkt, kuhu sai teavikuid viivisevabalt tagastada olles ise kas punk, kandes ette punklaulu või punkluuletuse või esitades mõne punksõnumi.

«Üldiselt võiks neid viivisevabu päevi edukaks nimetada, kuid sel ajal likvideerivad oma võlgu kas pigem väikese või keskmise võlaga lugejad, mitte aga suurvõlgnikud,» sõnas Õunapuu-Seidelberg.

Ka rahvusraamatukogu korraldas 2009. aasta detsembris leppetrahvivaba nädala.

«Vaatamata sellele, et eelnevalt teavitati võlglasi võimalusest tagastada teavikuid leppetrahvi maksmata, ei toonud see nädal raamatukogule soovitud tulemusi,» hindas Roogna.

Murdla sõnul korraldasid nad Viljandis viivisevaba nädala juulis, kuid eriti edukaks seda pidada ei saanud, sest koostöös linnavalitsusega saadeti 157 võlglasele meeldetuletused, millele reageeris umbes kümme protsenti kirja saanutest.

Kuid on ka neid, kes viivisevabu nädalaid ei korralda.

Tartu Linnaraamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul näitab nende kogemus, et raamatute ringlust sellised kampaaniad oluliselt ei suurenda ja nii nad 2009. aastast viivisevabasid päevi ei korralda.

«Viivisevabadus toimib lühiajaliste võlgnevuste puhul ja võtmeküsimuseks on teavitamine. Vanade võlglaste informeerimiseks tuleb aga teha lisakulutusi,» selgitas ta.

Tartu Ülikooli raamatukogu viivisevabu nädalaid ei korralda ja Ermel tõstis esile, et lugejaks registreerinu annab allkirja, et peab laenutähtaegadest kinni.

Mitmekesised põhjused

Tohvre sõnul on laenutajad toonud välja igasuguseid põhjuseid, miks nad pole raamatuid tagastanud: nii on olnud neid, kes on olnud praktikal, välismaal, metsas, sünnitamas või haiged.

Ermeli väitel on neile toodud tavaliselt laenutähtaja ületamise põhjuseks, et raamat unustati tagasi tuua, kuid on ka neid, kes on öelnud, et vajasid raamatu kauem.

«Viimasel juhul soovitame laenutähtaega pikendada. Selleks ei pea tulema raamatukogusse,» sõnas Ermel.

Pikendamiseks saab Ermeli sõnul kasutada veebisüsteemi Minu ESTER või võib ka helistada telefonidel 7375 702 ja 7375 771 või saata e-kirja aadressile laenutus@utlib.ee.

Tagasi üles