Vihalemm venelastest: Eestis määrab keel, Lätis-Leedus rahvus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Toomas Huik

Inimarengu aruande keelepoliitika osa esitlenud Triin Vihalemma sõnul tunnetatakse Eestis hakkama saamist pigem riigikeele oskuse kaudu, Lätis aga rahvuse kaudu.

«Eestis seostatakse hakkamasaamist mitte rahvusega nagu Lätis ja Leedus, vaid riigikeele oskusega,» rääkis Vihalemm inimarengu aruande esitlusel. «Varem väga terav rahvusprobeem on «ratsionaliseeritud» – keele omandamine on võti Eesti ühiskonnas hakkama saamiseks.»

Vihalemma sõnul on tähtis mõista, et keelepoliitika ei ole ainult keele poliitika, vaid eesti keele omandamise probleemidel on väga tugev sotsiaalne mõõde.

«Lõimumis- ja muud poliitikad võiks olla suunatud erineva keeleoskuse ja keele praktiseerimise võimalusega rahvarühmadele, mitte vaadata peamiselt venekeelset elanikkonda tervikuna,» leidis ta.

Vihalemma sõnul leiavad keelepsühholoogid, et keeleõpe on protsess, kus keelt proovitakse järgi üha uutes kontekstides. «Tööturule ligipääsu probleemi ei leevenda nt keeleõppe kvaliteedi parandamine põhikoolis, kui ei võimaldata eesti keelt kontekstis järele proovida.»

Tema hinnangul aitaks probleemi ületada see, kui põhikoolis ja kutsekoolis hakatase eelkõige õpetama suulist eesti keeles väljendamist, partneri kuulamist ja tekstiloomet reaalajas.

Teiseks soovitas ta enam väärtustada töökohta kui keeleõppe paika – näiteks Lätis suurendas riigikeele aktiivset kasutamist majandusbuum, kus üha rohkem inimesi tööle võeti.

Teisalt tõi ta välja, et venekeelsete noorte tipp tunneb, et nende karjäärivõimalus on pärsitud, kui nad ei oska lisaks kõigele muule väga hästi eesti keeles kirjutada. Ta tõi ka näite, kus kui sisulised argumendid hakkavad otsa lõppema, hakatakse muukeelsete vastu kasutama keelelise kehtestamise võtteid ehk norima nene keeleoskuse kallal.

Vihalemma sõnul ongi neil noortel valida, kas assimileeruda või väljuda. Viimane tähendab välismaale tööle minemist või töötamist sfäärides, kus on inglise keele oskus eesti keelest tähtsam.

Vihalemm kutsus probleemi tõsidusest tulenevalt riiki üles töötama välja eesti keele kui teise keele subpoliitkat.
 

Tagasi üles