Koolitaja peab detektoristide otsinguluba vajalikuks

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriväärtuste otsijaid koolitava MTÜ Arheopolise koolitaja Viire Pajuste.
Kultuuriväärtuste otsijaid koolitava MTÜ Arheopolise koolitaja Viire Pajuste. Foto: Mihkel Maripuu

Alates juunist peavad detektoristid kultuuriväärtustega asjade metalliotsijaga otsimiseks saama riigilt loa ja eelnevalt läbima koolituse. MTÜ Arheopolise koolitaja Viire Pajuste peab luba ja koolitust väga vajalikuks, et muistiseid teadmatusest ei lõhutaks.

«Kultuuriväärtusega asja otsimine otsinguvahendiga on keelatud,» tutvustas Pajuste seadusemuudatust. Luba tuleb saada muinsuskaitseametilt, kuid enne peab läbima koolituse.

«Luba ja koolitus on vajalik, sest kui näiteks detektori alla juhtub muistne metallese, siis võib inimene väita, et tema ei teadnud, et see oli kultuuriväärtusega,» seletas Pajuste. «Selleks ongi vaja koolitust, et inimene teaks, milline näeb välja ese, millel on kultuuriväärtus.»

Ta tõi näiteks, et nii mõnigi inimene ütleb, et ta ei läinud otsima leitud eset, vaid mingit traktori osa. Pajuste sõnul on sellise põhjenduse puhul raske midagi vastu öelda – võibolla inimene tõesti otsiski oma traktori kadunud juppi põllu pealt.

Pajuste hinnangul on kõige ohustatum muistiseliik matused, kuna seal leitakse kõige rohkem nö ilusaid asju. Samas võib metallesemeid välja tulla ka asulakohtadest, linnamägedelt ja mujalt.

«Ükskõik, milline muistis ära lõhutakse või esemed välja võetakse, siis see terviklik informatsioon läheb kaduma. Oluline on eseme kontekst,» ütles Pajuste. «Kui kultuuriväärtusega leid on oma kohalt eemaldatud, sest inimene ei teadnud, siis on ta automaatselt seadust rikkunud.»

Koolituse eesmärk on anda otsinguvahendi kasutamise loa taotlejale baasteadmised kultuuripärandi tähtsusest, Eesti arheoloogiapärandist, leidude kultuuriväärtusest ja muinsuskaitsesüsteemist, selgitada tegevust otsinguvahendi kasutamise, leidude avastamise ja teavitamise korral.

«Suve jooksul saime koolitusprogrammi valmis ja esimene koolituspäev toimus 27. augustil, kus keskendusime seadusandlusele,» rääkis Pajuste, kelle sõnul oli esimesele koolitusele registreerunud kümme inimest. Koolituspäevi on kokku neli. Lisandub eksamipäev.

«Kui selgus, et tegu on suhteliselt asjaliku koolitusega, siis tuli huvilisi juurde,» lisas Pajuste.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles