Eesti Panga nõukogu võib täna valida uue presidendi

Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor Urmas Varblane. Foto: TOOMAS HUIK/PM/EMF

Eesti Panga nõukogul tuleb esmalt selgeks vaielda valimise uus reglement, seejärel hakkab teadlastest, ärimeestest ja poliitikutest koosnev kogu kaaluma nelja kandidaadi sobivust uueks panga presidendiks.

Kui uskuda Eesti Panga nõukogu liiget Liina Tõnissoni, siis on neljast kandidaadist läbirääkimiste käigus sõelale jäänud kolm: rahandusminister Jürgen Ligi, Maailmapanga Hiina osakonna peaökonomist Ardo Hansson ja endine keskpanga asepresident, praegu IMFis töötav Andres Sutt.

Tõnissoni väitel on ekslik arvata, et heitlus käib vaid Hanssoni ja Ligi vahel. Tema sõnul on tugev kandidaat ka Sutt. Kuidas hääled jagunevad, on äärmiselt keeruline prognoosida. Esiteks on hääletus salajane, teiseks ei taha keegi enne tänast hääletust oma kaarte avada.

Kindel võib olla ilmselt selles, et reformierakondlane Valdo Randpere hääletab Ligi poolt. Vähemalt ühe hääle saab ka jurist Andres Tupits, kelle lubas esitada õigusteadlane Irene Kull.

«Ta on üks hea kandidaat, noor inimene, kes näitab, et meil on peale kasvamas hea põlvkond, kus on hea ettevalmistuse ja kogemusega inimesi,» lausus Kull.

Postimehe allikad on viidanud, et just keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik otsis Hiinast üles Hanssoni. Seega võiks oletada, et Hansson saab vähemalt tema ja nõukogus IRLi esindava Tõnis Paltsi hääled. Aga kas see nii ka läheb?

Palts märkis, et tal on olemas oma eelistused, kuid ta ei avalikusta neid enne istungit. Paltsi sõnul teeb ta valiku kandidaatide isiklike võimete, aga ka selle järgi, kuidas nood tuleksid toime rahvusvahelises majanduspoliitilises olukorras.

Männik kinnitas, et esitab Ligi kandidatuuri, kuid toonitas sealjuures: see ei tähenda, et Ligi oleks tema esimene eelistus. Sarnaselt teiste küsitletud keskpanga nõukogu liikmetega keeldus Männik oma soosikut nimetamast. Postimehe andmeil esitab Männik vähemalt kaks kandidaati. Ta märkis, et esimeses voorus ei saa ükski kandidaat vajalikku viit häält. «Hääled on hajutatud,» kinnitas Männik.

Vastavalt uuele valimise reglemendile järgneb esimesele voorule järgmine voor, kus osalevad kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esimeses voorus saadakse hääli näiteks 3, 2, 2 ja 1, siis toimub lisavoor nende kandidaatide vahel, kes said kaks häält.

Selle vooru võitja läheb siis lõppvooru koos esimeses voorus kolm häält saanud kandidaadiga. Kui seal jäävad hääled viiki, toimub uus hääletusvoor ja vajadusel veel järgmine, kuni võitja selgumiseni. Kaheksaliikmelises nõukogus on vaja saada viis häält.

Vana valimiste reglement nägi ette, et teise vooru läheb üksinda kandidaat, kes sai esimeses voorus kõige rohkem hääli. Toodud näite puhul oleks seega lõppvooru pääsenud kolm häält saanud inimene üksinda.
Nõukogus tekitab kindlasti vaidlusi küsimus, kas enne hääletust peaks ära kuulama kandidaatide arvamused. Kull märkis, et seda pole vaja. Kull oli ka uue valimiste reglemendi üks koostajaid.

Männik lisas, et nelja kandidaadi nimed on juba mitu kuud teada olnud nii nõukogu liikmeile kui ka erakondade juhtidele, seega on olnud aega viia end kurssi nende vaadetega.

Eesti Panga nõukogu liige, majandusteadlane Urmas Varblane sõnas, et tema tahaks kindlasti enne hääletust kandidaatide tulevikunägemust teada. Sama kinnitas ka Tõnisson.

«Me arutame selle üle, milline pank järgmise seitsme aasta jooksul on,» ütles Varblane. «Eesti Panga nõukogu ei peaks otsustama CVde põhjal, vaid peaks teadma, milline on kandidaatide nägemus Eesti Panga tulevikust.»

Varblane ütles, et Eesti Panga presidendi roll on muutunud, enam ei tegeleta kohaliku rahaga, vaid ollakse osaline euroala rahapoliitika kujundamises. «Eesti ei pea istuma Euroopa Keskpangas nurgas, kui meil on mõistlikud liitlased, siis võime ise teha rahapoliitilisi otsuseid,» märkis Varblane.

Ta lisas, et hoogu koguva võlakriisi tõttu peab tulevane Eesti Panga president suutma luua hea meeskonna, et analüüsida olukorda ja suuta hoida konservatiivset joont.

Andres Lipstoki ametiaeg lõpeb tuleva aasta 7. juunil. Pärast nõukogus valituks saamist läbib kandidaat julgeolekukontrolli, seejärel peab järgmise presidendi kinnitama Kadriorg.
---------------------------------------------------------------

Neli küsimust keskpanga presidendi võimalikele kandidaatidele