Noorkõiv: ravikindlustusmaksust võiks osa minna isiklikule tervisekontole

Ravimeid tuleb tarbida vastavalt arsti ettekirjutustele.

FOTO: SCANPIX

Inimgeograaf Rivo Noorkõiv käis välja idee luua solidaarse ravikindlustuse kõrvale inimese isiklik tervisekonto, mis ergutaks inimesi rohkem enda tervise eest hoolitsema ja annaks ka võimaluse ise valida, millist tervishoiuteenust oma kogutud terviseraha eest osta.

Praegu läheb ravikindlustuseks 13 protsenti inimese palgast, kuid ikka on tervishoius raha puudu ning haiged inimesed seisavad ravijärjekordades. Noorkõivu hinnangul tuleks tervishoiusüsteem inimesekesksemaks muuta ning hakata rohkem väärtustama terve olemist.

Ta käis välja, et osa ravikindlustusest võiks kanda inimese isiklikule ravikontole, mille üle käsutaks iga inimene ise. Selle kõrvalt jääks alles ka solidaarne ravikindlustussüsteem. «Kujundlikult võiks ravikindlustuseks kuluvast 13 protsendist osa sealt kanda inimese arvele, näiteks kolm protsenti ning ülejäänud 10 läheks haigekassale, mis rahastab edasi tervishoiuasutusi,» lisas Noorkõiv.

«Ravikonto arvelt saab inimene ise osta teenuseid – olgu need siis preventiivsed või raviteenused,» selgitas Noorkõiv. Inimene saaks täiesti vabad käed otsustamaks, kas maksab sealt näiteks spordiklubi, basseini kulusid või maksab mingite raviteenuste eest, mida haigekassa ei rahasta.

«Kui inimesed saavad ise valida raviasutuse, ise valida tervisliku eluviisi, on inimese omavastutus kuidagi stimuleeritud,» selgitas ta.

Lisaks ravikindlustusmaksule tasuvad tegelikult inimesed ravikuludest veel 25-30 protsenti omavastutusena kinni, näiteks hambaravi kulude või visiiditasude näol. «Seda võiks veel võimendada ja sundida sellega inimesi rohkem oma tervisele mõtlema. Sest maksukoormust me enam tõsta ei saa, sest Eesti riigi tööjõumaksud on niigi kõrged, aga head arstiabi tahavad kõik saada, mis on loogiline.»

Küsimus, kas kõiki inimesi saab usaldada, et nad sellise ravikonto kasutamisel õigeid otsuseid teevad, pole Noorkõivu sõnul oluline: «Midagi pole katki, solidaarne osa on põhiline ja see töötab alati meie kasuks, ka madalapalgaliste puhul.»

Lisaks võib inimene hakata sellisesse tervisekontosse soovi korral ise sissemakseid tegema – töötaks nagu vabatahtlik pensionisammas. «See võiks olla maksuvaba!» pidas Noorkõiv soodustavaks teguriks. «Siis suurendan vabatahtlikult seda osa, mida saan kulutada oma tervise huvides.»

Tervisekonto kasutamist võiks toetama hakata ka e-tervis, kuhu praegu kantakse iga inimese haiguslood. «Aga miks ma ei võiks sealt saada ka teavet, et sellist tüüpi haiguste puhul võiksite teha niimoodi, et olla hoolivam oma tervise suhtes. Ehk et mitte haiguse ja arsti info, vaid ka soovituslikud minu tervise edendamise meetmed,» arvas Noorkõiv.

Eesmärk on suurendada inimeste tervena elatud aastate arvu. Praegu peetakse Eestis ideaaliks 60-65 tervena elatud aastat.
 

Tagasi üles