Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimehe Eimar Veldre sõnul peaks kõrgkoolidele raha juurde andvad või ära võtvad indikaatorid olema praeguse eelnõu ebamäärasust arvestades kirjas mitte määruses, vaid seaduses.
EÜL: miks peideti ära rahajagamise alused?
8. september 2011, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on sellised indikaatorid määratletud seaduses ehk riigikogu poolt, mis võimaldab pikemat ja avalikku arutelu enne otsustamist,» rääkis ta Postimees.ee'le.
«Tulevikus aga määrataks neid kitsamas, kinnisemas ja poliitilisemas ringis ehk valitsuses,» viitas ta käimas olevale kõrgharidusreformile.
Samuti saaks Veldre sõnul ministeeriumi pakutava uue korra kohaselt indikaatoreid lihtsamini muuta, sealhulgas halvematel juhtudel kõrgkoolidele ja tudengitele kahjulikumaks. Ta märkis ka, et taolist muutmist oleks võimalik teha teoorias nii kiiresti, et huvirühmad ei jõuaks sisuliselt reageerida.
Raha laekumise seisukohalt vähenevad Veldre hinnangul reformiga kõrgkoolide õigused ja ka võimalused kaitsta üliõpilasi.
«Hetkel lepitakse kokku õppekohtade arv ja riik kinnitab nende olemasolu ja kestmise, eelnõu järgi aga ei oleks riigil enam mingit vastutust piisava arvu õppekohtade tagamisel, sest riigieelarve kärpe korral lihtsalt pole enam seda pearaha, mida kärpida – vaid toetussummad –, ning kuum kartul on kõrgkoolide nõukogude käes.»
EÜLi hinnangul ohustab selgete indikaatorite kaotamine kõrgkooli võimalust tagada piisav arv õppekohti kõigile võimekatele ja motiveeritud õppuritele. «Me pakkusime välja, et baasmaksumus või mingi sarnane indikaator oleks jätkuvalt ka uues seaduses sees, ent haridusministeerium ei võtnud seda ettepanekut arvesse.»
Veldre tõi reformi positiivse küljena välja, et see suurendab õppekohtade kavandamisel kõrgkoolide õigusi. «Hetkel määrab ministeerium õppekohad valdkonniti eeldatavate lõpetajate arvu näol ette, eelnõu järgi hakkaksid kõrgkoolid ise valdkondlikku jaotust otsustama.»
Tänane Postimees kirjutab, et haridusministeerium kavatseb hakata ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele raha jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu.