Õpetajate sissetulekute ligi kahekordne vahe on arusaadav, sest sõltub eelkõige õpetajate väga erinevast töökoormusest, leiab Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik.
Õpetajate kahekordne palgavahe tuleb erinevast koormusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aasta andmetel töötas 52 protsenti õpetajatest alla täiskoormuse. «Selles mõttes on normaalne, et kui ma töötan poole koormusega, saan ka väiksemat palka, ükskõik, mis valdkonnas ma töötan,» märkis Rondik.
Kuigi valitsus kehtestab igal aastal õpetajate palga miinimummäärad, erinevad Eesti õpetajate sissetulekud piirkonniti peaaegu kahekordselt, kirjutas täna Eesti Päevaleht.
Rondiku hinnangul ei tohiks tegelikult palgad omavalitsuseti nii märkimisväärselt erineda. Ta tõi välja, et üle Eesti on ainult 25 koolis õpetajate palga alammäärad riiklikust määrast kõrgemad - seda on tõstnud kohalik omavalitsus. Rondiku arvates oleks seda võimalik teha palju enamatel.
«Tegelikkus näitab, et isegi kui võimalusi on, ei kipu omavalitsus kehtestama riiklikust alammäärast kõrgemat palka. Samas enda palgatõstmist omavalitsused küll ära ei unusta,» lausus haridustöötajate liidu juht.
Rondik meenutas, et varasematel aastatel leidis riigikontroll koguni omavalitsusi, kes õpetajate palgavahendite ülejääki kasutas mitte õpetajate, vaid enda töötasudeks. Viimastel aastatel on need asjad siiski korras olnud.
Noori õpetajaid ei tule
Rondik tõi välja, et palgakääride erinevusest suurem probleem on õpetajate üldine madal palgamäär riigi keskmisega võrreldes. Pedagoogide palga alammäär on praegu 10 077 krooni, koolis tööd alustavate noorempedagoogide palk 9516 krooni.
Madala palga süüks pani ta ka selle, miks noored ei taha tulla kooli õpetajana tööle. Paari nädala taguse seisuga oli ainult 60-70 noort õpetajat, kes taotlesid 200 000-kroonist lähtetoetust.
«See näitab kahte asja: et on vähe noori, kes kooli tööle tahavad, ja kes on ka läinud, ei taha end kooliga pikemaks ajaks siduda,» leidis Rondik. Lähtetoetus vastu võtja peab end viieks aastaks kooliga siduma. «Kas nad lähevad kooli tööle, sest ei leia ajutiselt paremat kohta, aga see on tõsine näitaja, et noored ei tea, kas nad kooli tööle jäävad.»
Terves reas maakondades, näiteks Valgamaal ja Saaremaal ei tulnud sel õppeaastal tööle ühtegi noort õpetajat.
Koolides ei ole praegu piisavalt füüsika, matemaatika, keemia, poiste tööõpetus ja ka võõrkeelte õpetajaid, viimasel ajal on nappima hakanud ka eesti keele ja kirjanduse õpetajatest.