Juba kümme aastat käib mööda kabinette kooskõlastusringidel üks seadusetont nimega ATS – avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mis jõuab nüüd taas võimupartnerite ette.
Tellijale
Ametnikel lüheneb puhkus ja kaovad lisatasud
13. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis justiitsministri laua taha istunud Kristen Michal seadis endale ambitsioonika ülesande: murda eelkäijate Märt Raski, Ken-Marti Vaheri ja Rein Langi needus ehk jõuda avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmiseni.
Põhimõtteliselt samast päevast on Michal koos ministeeriumi töörühmaga tööd teinud ning juunis olid plaanitavad muudatused nii küpsed, et neid nägid Reformierakonna juhatus ja riigikogu fraktsioon. Michal on teinud koostööd ka võimupartneri Isamaa ja Res Publica Liidu inimestega, endise justiitsministri Vaheriga ja Urmas Reinsaluga.
Jõustuks 2013. aastal
Septembri lõpus tutvustab Michal muudatusi IRLi fraktsioonile. Seejärel soovib minister seadust arutada ka opositsioonierakondadega. Tema lootuste kohaselt peaks seadus jõustuma 2013. aasta jaanuaris.
«Ma ei soovi jääda ATSi veteranmenetlejaks, tahan sellega valmis saada,» ütles Michal. «Soovin minna seadusega edasi rahulikus tempos, mis on austav riigikogu ja erinevate avalike huvigruppide suhtes, kel võimalus oma ettepanekuid teha ja seadusloomes kaasa lüüa.»
Suurimaid vaidluskohti on viis: ametniku mõiste, hüved, palgakorraldus, konkursid – värbamine – ametnike rotatsioon ning kodakondsus. Seaduse selgroog on Michali ja IRLi esindajate vahel enam-vähem paigas. IRL soovib omalt poolt seadusesse lisada staažikamatele ametnikele suurema sotsiaalse kaitse (näiteks suurema koondamishüvitise väga pika staaži puhul), rahvuslik-konservatiivse erakonnana ei toeta IRL ilmselt ka seda, et kodakondsusnõue mitmetelt ametnikelt kaob – Soome või Poola politseinikke nad Eestis kiidulauluga ei tervita.
Siseminister Ken-Marti Vaher (IRL) nentis, et avaliku teenistuse korrastamine ja kaasajastamine on kindlasti väga oluline ning IRL eeldab, et praegune parlamendikoosseis suudab uue ATSi vastu võtta. «Omavahelistes vestlustes on tajuda justiitsministri tasakaalukat ja mõistlikku suhtumist, mis peaks looma head eeldused seaduseelnõuga edasi liikuda,» ütles Vaher.
Piisavalt motivatsiooni
Tema sõnul peab IRL võrreldes kehtiva seadusega oluliseks muuta avalike teenistujate palgakorraldus läbipaistvamaks ja selgemaks. Kaotada tuleks tema sõnul subjektiivsed ja ajast-arust lisatasud-soodustused ning korrastada tuleks ametnike koolituse, värbamise ja nn roteerumisega seonduvat. «Paljuvaieldud ametniku mõiste määratlemisel peame oluliseks kesktee leidmist kehtiva seaduse väga laia määratluse ja uue eelnõu autorite pakutud nn radikaalse, vaid avaliku võimu funktsioonist lähtuva variandi vahel,» ei nõustunud ta päriselt Michali väljapakutavaga. «Avaliku teenistuse ühtsusest ja järjepidevusest lähtuvalt kaitseme seisukohta, et avalikele teenistujatele on tööandjaks laiemalt riik, mitte konkreetne ametiasutus, ning teenistusstaaži arvestatakse katkematult ka siis, kui ametnik siirdub ühest riigiasutusest tööle teise riigiasutusse.»
Vaheri sõnul näitab see seda, et ühiskond hindab vääriliselt pikaaegset lojaalsust oma riigile ja riigi teenimist. «Lisaks peame oluliseks üldist Eesti kodakondsuse nõuet tippametnikele ja riiklikku järelevalvet teostavatele teenistujatele,» tõi ta välja IRLi teise ootuse.
«IRL on meie partner ja me peame nende soovidega arvestama,» tõdes Michal. «Kui nende meelest on seaduseelnõus kohti, millega nad leppida ei saa, siis meil pole midagi selle vastu, kui nad soovivad oma parandusi sisse viia.»
Michal lubas, et kui kodakondsusnõude säilitamine teatud ametikohtadel on IRLi jaoks ülioluline, siis ta sellega ka arvestab. Kuid ta ennustas, et kodakondsusteema juurde tuleb viie või kümne aasta pärast järgmistel ministritel tagasi tulla.
Vaheri sõnul ootab ta uuelt seaduselt eelkõige seda, et avalikku võimu teostaksid võimekad ja ausad inimesed. See tähendab piisavalt motivatsioonivõimalusi, riigi aktiivset rolli avaliku teenistuse kvaliteedi tagamisel ja võimalikult palju selgeid põhimõtteid, läbipaistvust ja avalikustamist.
Just nendest põhimõtetest on Michal oma sõnul lähtunud. Nii näiteks soovib Michal seadusesse sisse kirjutada ka nn teatamise kohustuse ehk et kui mõne ministeeriumi ametnik jääb autoroolis purjus peaga vahele, peab ta sellest oma tööandajale kohe teada andma, mitte lootma, et saab vaikselt karistuse ära kandes samal kohal muretult jätkata.
Plaanitavad muudatused Avaliku teenistuse seaduses