Päästjate palgatõus võib jätta komandod juhtideta

Kaks aastat tagasi detsembris nõudsid päästjad, et riik maksaks palka kogu 24tunnise vahetuse eest.

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul võib ainult päästjate palka tõstes tekkida olukord, kus komandopealikud, analüütikud ja kriisireguleerijad lähevad tagasi lihtpäästjatena tööle.

Kuna palku kärbiti 2009. aastal proportsionaalselt kogu päästeala süsteemis, siis ainult päästjate palku tõstes võib päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul tekkida probleem, et süsteemi sees karjääri teinud ja kõrgematel ametikohtadel töötavad päästeametnikud lähevad reapäästjana tööle.

«Meil on üsna palju neid inimesi, kes ütlevad, et kui tuleb päästjate palgatõus, siis nad lähevad komandosse tagasi ja meil jäävad analüüsijate, ennetajate, operatiivkorrapidajate, kriisireguleerijate ja komandopealike toolid tühjaks,» rääkis Tammsalu Postimehele.  «Mina isiklikult loodan, et lahendatakse ära päästeala probleem terviklikult, mitte ühe tüki probleem,» lisas ta.

Selline olukord võib tekkida juba järgmisel aastal, kui riik leiab lisaraha, et maksta päästjatele kõigi valves oldud 24 tunni eest. «Me kasutasime eelmisel aastal kokkuleppel päästjate ametiühinguga sellist tööprotseduuri, kus 24 tunnist komandos oldud ajast 22 tundi arvestati tööaja hulka ja /…/ kaks tundi olid mittetasustatud puhkepausid,» selgitas Tammsalu. Sellest aastat alates tasustatakse ka puhkepausid ehk palka makstakse kogu 24tunnise vahetuse eest.

«Kuna meil raha ei olnud, siis andsime päästjatele vaba päeva ja iga päästetöötaja töötas kuu võrra vähem,» rääkis Tammsalu. Kui nüüd riik leiaks järgmisel aastal 2,1 miljonit eurot lisaraha, siis saaksid päästjad ühe kuu rohkem tööl olla ning päästjate sissetulekud kasvaksid Tammsalu hinnangul ligi 8 protsenti. Ka Eesti päästekomandode elupäästevõimekus tõuseks kohe 30lt 63ni. «Me loodame, et saame selle 2,1 miljonit. Teisest küljest tekitab see kohe tagurpidi karjäärisüsteemi, mis on meie järgmine väga suur peavalu,» nentis päästeametnik.

Rääkides päästeala töötajate võimalikust palgatõusust polnud Tammsalu kuigi optimistlik. «Põhimure on see, et valitsus on andnud selge sõnumi et järgmise paari aasta jooksul valitsus sektori ehk riigisektori töötajate palgatõusu ei tule või tuleb see väga minimaalses mahus,» rääkis päästeameti peadirektori asetäitja. Tammsalu sõnul loodab ta väga, et siseministeeriumile tehakse selles suhtes erand. «Ma kahtlen selles,» lisas ta siiski.

Siseministeerium taotleb rahandusministeeriumilt päästeameti personalikulude suurendamist 6,3 protsendi võrra elupääste võimekuse tõstmiseks.

Riigitöötajate ametiühingu juhi Kalle Liivamägi sõnul sooviks aga ametiühing, et siseministeerium taastaks 2008. aastani kehtinud astmepalgad, mida majandussurutise tõttu 8 protsenti vähendati.
 

Tagasi üles