Haapsalu lastekodu põleng - kuidas kõik juhtus

Kustutustööd Haapsalu väikelastekodus

FOTO: Liis Treimann

Haapsalu lastekodu põlengu kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et tulekahju märkas hoones viibinud isikutest esimesena lastekodu kasvandik, kes oma puude tõttu ei olnud aga võimeline teisi hoiatama.

Kõige esimesena nägi hoones viibinud isikutest tulekahju kasvandik NNN, kes puhketunni ajal ei viibinud oma toas, vaid liikus majas ringi käies ka koridoris, millest tulekahju alguse sai. Kuid lähtuvalt NNN puudest ei olnud ta võimeline ohtu reaalselt hindama ega teatanud personalile puhkenud tulekahjust. Vahetult enne tulekahjusignalisatsiooni käivitumist nägid koridori otsas põlevat tooli ja ust ka otse tulekahju kolde kõrval toas elanud RRR ja SSS, kes läksid kohe koos NNN-ga hoone keskosas olevasse saali. Ajal, kui lapsed olid teel saali, käivitus ka hoones tulekahjusignalisatsioon ning personal asus kasvandikke evakueerima.

«Abikasvataja Heli Nee sõnade kohaselt viibis ta puhketunni ajal lastekodu keskosasse jäävas saalis tagumisse tiiba viiva ukse juures ja õmbles ning tema juures olid kasvandikud NNN ning hiljem ka RRR ja SSS. Heli Nee avastas tulekahju saalist hoone tagumise tiiva koridori vaadates, kui tuli koridori lõpus välisukse juures asuva tooli juures oli juba 1 m kõrgune ning teatas tulekahju puhkemisest valjuhäälselt teistele töötajatele ja kuulis seejärel ka käivitunud tulekahjusignalisatsiooni.

Pärast seda jooksis ta kohe tuppa nr 3, kust päästis PPP ja kuna hoonesse tal kuumuse ja suitsu tõttu rohkem siseneda ei õnnestunud, jooksis ta õue, kus võttis vastu koos Helle Niinega akna kaudu ruumist nr 4 kasvataja Laine Palmiste poolt välja antavaid kasvandikke.

Kasvataja Helle Niine käis enda sõnade kohaselt vaikse tunni ajal hoone tagumises tiivas toas nr 4 pööramas häälitsema hakanud VVV-d ning seejärel korrale kutsumas ruumis nr 3 PPP-d voodis hullanud RRR-i ja SSS-i, kuid ei näinud kedagi koridoris liikumas, samuti ei viidanud miski eelseisvale tulekahjule.

Pärast seda läks Helle Niine hoone parempoolsesse tiiba peretuppa esimeses ja teises rühmas tööl olnud kasvatajatega vestlema. Peretoas olles kuulis ta käivitunud tulekahjusignalisatsiooni ja koos teiste kasvatajatega välja joostes nägi hoone tagumise tiiva lõpus tumedat suitsu.

Pärast seda jooksis Helle Niine abikasvataja Laine Palmistet hüüdes tuppa nr 4, talle järgnes Laine Palmiste, kes sulges sisenedes toa ukse. Seejärel hüppas Helle Niine aknast välja ning hakkas vastu võtma talle Laine Palmiste poolt akna kaudu ulatatavaid kasvandikke.

Kasvandik käis kohkunud näoga uksel

Abikasvataja Laine Palmiste sõnade kohaselt läks ta pärast lõunasööki ja laste magamapanekut hoone tagumise tiiva välisuksest õue mähkmeid viima ja suitsetama. Pärast seda läks ta hoone tagumises tiivas asuvat pesuruumi koristama ja nägi selle aja jooksul vaid kasvandik NNN, kes käis kohkunud näoga pesuruumi uksel, kuid midagi ei öelnud.

Umber 5-10 minuti möödudes kuulis ta tulekahjusignalisatsiooni käivitumist ning ruumist väljudes nägi koridori otsas lahtise leegiga põlemas tooli ja kuulis kasvata Helle Niinet ennast hüüdmas, mille järel jooksis ta tulekoldele kõige lähemal olevasse tuppa ja hakkas aknast toas olevaid lapsi välja tõstma.

Kasvatajad Maimu Pagarand, Mare Tsalko, Kerli Heinsoo ja abikasvataja Svetlana Lipinskaja, kes viibisid tulekahju avastamise hetkel oma hoolealustega samas tiivas asuvas peretoas, kuulsid tuppa tulekahju signalisatsiooni ning toast välja joostes nägid hoone tagumise tiiva lõpus tulekuma ja suitsu ning asusid kiirelt evakueerima hoonest enda hoole all olevaid kasvandikke, kes elasid maja parempoolses tiivas.

Kuna tulekahju puhkes puhketunni ajal, mil kasvandikud enamuses viibisid oma tubades või magasid, siis on lastekodu kasvandike hulgas vähe neid, kes suudavad anda tõenduslikust seisukohast kriminaalasjas tähtsust omavad ütlusi tulekahju puhkemise asjaolude kohta.»

Lastekodus on puhketund kella 13.30-15.30, mille ajal lapsed peavad viibima oma majatiivas. Kedagi magama ei sunnita ning ärkvelolijad jäävad kasvataja järelevalve all kas saali mängima või lähevad välja jalutama. Enamik hoone tagumises tiivas olnud kasvandikest tavaliselt siiski magas.

«Kuna puhketunni ajal on hoones tavaliselt vaikne ja lapsed ei vaja suurt tähelepanu, siis kasutab personal, kes ei ole läinud lastega majast välja või ei ole hõivatud ärkvelolevate laste järelvalvega, antud aega muude tööülesannetest tulenevate kohustuste täitmisega – näiteks ruumide koristamisega, riiete parandamisega või muu taolisega, samuti kasutatakse antud aega peretoas viibides puhkepausi tegemiseks,» selgitab määrus.

Tulekahju puhkemise päeval oli puhketunni ajal kõik majas rahulik ja kasvandikud personali kõrgendatud tähelepanu ei vajanud.

Tuld märganu ei teatanud päästesse

Tulekahju puhkemist lastekodus märkas esimesena hoopis läheduses elav inimene kella 14.15 paiku, kui märkas Kastani tänava kandist tõusmas kerget helehallikat suitsu. Täpsemalt asja uurima sõites nägi ta, et akna vahelt tuleb suitsu, kuid leeke ta ei näinud ning et hoone juures oli kõik rahulik, lahkus ta hoone juurest kella 14.22 paiku ega teatanud juhtunust päästekeskusele, uskudes, et hoones viibinud inimesed on toimunust teadlikud ja tulekahjusignalisatsioonid juba häiret andnud.

Hoones olnud personal sai aga tulekahjust teada automaatse tulekahjusignalisatsiooni käivitumisel kell 14.29. Kell 14.35.23 jõudis sündmuskohale esimene päästeauto.

Päästjad Joonas Ring ja Reio Raamat sisenesid esimesena kannatanute otsingul hoone põlevasse tiiba, kuid sattusid olmeruumidesse, kus kannatanuid ei olnud ning oli suure kuumuse tõttu sunnitud taanduma.

Kell 14.45 alustati kannatanute päästmist akende kaudu, esialgu ruumist nr 5, kust ruumi sisenenud päästja Jaanus Raak andis akna kaudu välja 5 kannatanut. Orienteeruvalt kell 14.49 hakkas põleval majaosal osaliselt sisse varisema koridori lagi ja katus, mis võimaldas põlevgaaside liikumist üles ja võimaldas ka kannatanute kiiremat leidmist.

Edasi liikus Jaanus Raak personali juhendamisel hoone teisele küljele, kuhu oli sisenenud ka Reio Raamat ning koos toimetati ruumist 7 välja 2 kannatanut ja ruumist 8 üks kannatanu.

Viimasena toimetati välja ruumis nr 6 olnud kannatanud, kuna antud toa aken oli väljastpoolt trellitatud, tuli kannatanud toimetada välja läbi ruumi nr 7 akna. Viimase kannatanuna toodi hoonest välja ruumis 7 olnud FFF, kuna suure kaalu tõttu oli antud kannatanu väljakandmiseks vaja korraga kahte päästjat.

Orienteeruvalt kell 15.00 olid kõik kannatanud hoonest välja toodud ja kiirabile üle antud.

Tagasi üles