CV-Online: paljud noored soovivad arstiks õppida

Messil «Teeviit».

FOTO: Raigo Pajula

CV-Online'i korraldatud gümnasistide küsitlusest noortemessil «Teeviit» selgus, et populaarseim eriala, mida soovitakse pärast kooli õppima asuda, on arstiteadus.


15 protsenti kõigist küsitlusele vastanutest märkisid, et soovivad õppida arstiteadust või sellega seonduvaid erialasid nagu õendus ja füsioteraapia.

Lisaks meditsiini valdkonnale pakuvad küsitluse põhjal noortele suurt huvi teisedki inimeste heaolule rõhuvad erialad, nagu haridustöö lasteaedades, sotsiaaltöö, päästeteenistus ja politsei, psühholoogia ja rekreatsioon.

Rõõmustavalt vähe - vaid 10 protsenti - oli noori, kes ei osanud öelda, mida pärast kooli lõpetamist teha soovivad. Seega on enamikul noortel juba gümnasistieas selge siht silme ees.

«Arsti eriala populaarsusel näen kahte põhjust. Esiteks see, et tänased noored on rohkem huvitatud eneseteostusest teiste inimeste aitamise ning toetamise läbi. Teiseks kiiret ja kõrget lendu ärimaailmas enam nii laialdaselt ei püüta kui 2000. aastate alguses,» selgitas CV Online värbamisspetsialist Ivika Born.

Ta lisas, et on ka võimalik, et arstiks õppimisel nähakse häid väljavaateid töötamiseks välismaal, eriti Skandinaavias, kus arstide palgad on siinsetest märksa kõrgemad.

Arstiteadusele järgnesid populaarsuselt siiski veel majandus või ärijuhtimine ning juura. Oodatust vähem on noored huvitatud varasemalt väga atraktiivseks peetud erialadest nagu turundus, avalikud suhted, politoloogia, infotehnoloogia ja ajakirjandus.

Kinnitust sai see, et reaalteaduste vastu on huvi väiksem kui sotsiaal- ja humanitaarteaduste vastu. Vaid kolmandik vastanutest arvas, et asub õppima reaalteaduste valdkonnas. Erialadest mainiti näiteks infotehnoloogiat, inseneriõpet, energeetikat, keskkonnateadust, mehhatroonikat ning masinaehitust.

11 protsenti vastajatest soovib asuda õppima kauneid kunste, näiteks fotograafiat, graafilist disaini, filmitegemist või näitlemist.

Noortel paluti kujutleda, milline oleks nende jaoks ideaalne töö ja töökoht, kui nad on 25-aastased. Ülivõimsalt kõige olulisemaks peavad noored seda, et kolleegid oleks positiivsed, sõbralikud ja toetavad. Järgmise olulise faktorina toodi välja hea palk.

Palgaga sama oluliseks peeti seda, et töö oleks huvitav, õpitud erialaga seotud ja vaheldust pakkuv. Noored ootavad oma tulevaselt tööandjalt kindlasti ka regulaarset koolitust ja enesearendamise võimalusi.

«Noorte nägemuse ideaalsest töökohast võib võtta kokku sõnaga inimlikkus. Oodatakse esmalt heade ja sõbralike kolleegide olemasolu. Meeldiv on see, et noored ei ole valmis paigaltammumiseks, hindavad arenguvõimalusi, eneseteostust, koolitust ja karjäärivõimalusi,» selgitas CV-Online turundusjuht Raimo Matvere.

Tervelt 10 protsenti vastajatest peab oluliseks vältida «surnukstöötamist». Seda saab seletada asjaoluga, et gümnaasiumisse on jõudnud põlvkond, kelle vanemad aastaid tagasi tegid 12-14-tunniseid tööpäevi. Tänased koolilõpetajad soovivad sellist tööpinget vältida.

Tagasi üles