Tallinna Küte lõpetas alates 1. septembrist soojalepingud 145 korteriühistu korteriomanikega, mille peale lubasid mõned ühistud ja korteriomanikud küttefirma niisuguse käitumise eest kohtusse kaevata. Tänaseks ei ole seda siiski veel tehtud.
Soojatarbijad pole veel Tallinna Kütte vastu kohtusse pöördunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kütte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Urmas Ööbiku sõnul ei ole firma teada keegi Tallinna Kütte vastu kohtusse pöördunud.
«Pigem võib öelda seda, et viimastel päevadel sõlmib üha enam ühistuid meiega lepinguid ning käimas on töine dialoog,» ütles Ööbik. «Kõne all olevast 145 korteriühistust on lepingu sõlminud juba üle poolte. Neid lisandub iga päevaga. Kokku on Tallinna Küttel lepingud rohkem kui 1900 korteriühistuga.»
Kaugkütteseaduse sätete järgi peabki Tallinna Küte sõlmima soojalepingud korteriühistutega, mitte iga korteriga eraldi. Kõnealuse 145 korterelamu puhul oli tegemist ajutise olukorraga. Nende majade korteriomanikega sõlmis soojafirma otselepingud sellepärast, et enamus elanikke maksis küll soojuse eest korralikult, kuid hoonete kinnisvarahaldajad ei kandnud sageli seda raha Tallinna Küttele üle. Paljusid neid maju haldas Brem. Nüüd on elamutes loodud korteriühistud, kes peavadki küttefirmaga lepingu sõlmima.
«Põgusalt peale vaadates ei saa seda olukorda neis korteriühistustes küll normaalseks pidada,» kommenteeris Tallinna abilinnapea Eha Võrk. «Tuleb leida mingi lahendus. Kui regulatsiooni kohaselt on Tallinna Kütte tegevus õige, siis tuleb võibolla isegi regulatsioone muuta. On vaja uurida, et kas ikka on nii, et käsu korras tuleb lepingud ümber teha. See on veidike kaheldav.»
Abilinnapea lisas, et linnavalitsuse juristid peavad tõenäoliselt tekkinud olukorda vaagima. Tema sõnul ei ole õiglane, et majanduslikult keerulises olukorras peavad korteriühistu liikmed, kes soojuse eest korralikult tasuvad, ka võlgnike eest maksma.
Võrk mainis, et see ei tule kõne allagi, et kui korteriühistu on Tallinna Küttele võlgu, siis keeratakse elamus soojus kinni. Normaalne oleks, et sel juhul koostatakse võlgade tasumise graafikud.
Ööbik mainis, et Tallinna Küte on korteriühistutele ja korteriomanikele 1. septembrist kehtima hakanud uuest korrast teada andnud juba alates maist ning mitu korda. Seni veel lepingut mitte sõlminud korteriühistutel on aega selle tegemiseks septembri lõpuni.
«Tallinna Küte jätkab kõnealuste hoonete soojusvarustust, kuid tuleb silmas pidada, et lähtuvalt kaugkütteseadusest on lepinguta soojuse tarbimine keelatud ning sellele võivad järgneda seadusest lähtuvad sanktsioonid,» ütles Ööbik.