Hõbemägi: kultuuriministeerium tegi lollaka pretsedendi

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alfred Ernst Rosenberg ajaloomuuseumi ekspositsioonis
Alfred Ernst Rosenberg ajaloomuuseumi ekspositsioonis Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Ajakirjanik Priit Hõbemägi leidis, et kultuuriministeeriumi otsus võtta Eesti Ajaloomuuseumi väljapanekust välja natsikurjategija Afred Rosenbergiga seotud materjalid on väga rumal ja lollakas pretsedent.

«Nägin unenägu ühest Vene oligarhist, kes on loonud ühe juudiorganisatsiooni, mille kaudu üritab Eestile ja Lätile vastiku väikese natsiriigi silti külge kleepida. Ja ta ei tegutse Eesti-Vene liinil, vaid tema lobi töötab suurte lääneriikide liinil,» rääkis Hõbemägi Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Kura säärel asub Hermann Göringi suvila, mis on vastavalt markeeritud. Kuskil valgevenes on Hitleri hundikoopa varemetesse täitsa võimalik sisse minna,» loetles ajakirjanik Ainar Ruussaar.

«Kultuuriministeerium on teinud ühe väga rumala ja lollaka pretsedendi, selgitused, mis sealt on tulnud, on segased ja ebakindlad,» tõdes Hõbemägi.

«Ollakse jäädud vaidlustes juudiorganisatsioonidele alla, ministeeriumile on peale surutud ja rõhutud, et nad koristaksid Rosenbergi puudutava osa sealt ekspositsioonist ja nad on alla jäänud,» pakkus Hõbemägi.

«Mulle tundub, et ministeerium pidanuks põhjalikult järele mõtlema enne seda sammu, näituste ärakorjamine pole õige,» leidis ta.

«Kujutage ette, me ei tohi enam fašismivastast näidendit lavastada, kuna keegi äkki ei saa sellest õigesti aru,» viitas ettevõtja Rein Kilk kultuuriminister Langi kunagisele sünnipäevale. «Järgmiseks hakkame ajaloost teatud episoodidest vaikima, ei tohi neist enam rääkida.»

«Vanas Euroopas on siiamaani teemakäsitlusi, mida pigem ei puudutata,» lisas ka Ruussaar.

«Chicagos ei taheta näiteks ka maffiategelasest Al Capone’ist turismivaldkonnas rääkida, neil on «positiivne programm»,» lisas Kilk.

«Mind enim paneb imestama, miks ei suudetud leida ühist keelt ja mingit lahendust: vähendada ekspositsiooni mahtu, tõsta ta sealt vitriinist välja? Mingi lahendus olnuks võinalik, kuid kuskil seal süsteemis oli miski jäik lüli,» sõnas Hõbemägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles