Päevatoimetaja:
Andres Einmann
666 2072

Muhumaal varastati hiiest ainulaadne ohvrikivi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Tammemäe hiie ohvrikivi.
Tammemäe hiie ohvrikivi. Foto: Tiit Kaasik / Maavalla Koda

Reedel avastasid kohalikud elanikud, et Muhumaa Pärase Tammemäe hiiest on varastatud haruldane ümmargune ohvrikivi, mille sarnaseid Eestis teadaolevalt rohkem enam ei leidu.

Maavalla Koja teatel avastasid pühapaiga rüüstamise Muhu valla arengunõunik Mihkel Jürisson ning turismiettevõtja Martin Kivisoo. Kivi aseme varjamiseks oli sellele loobitud prahti. Masinate jälgi polnud näha, mis lubab oletada, et kivi viidi ära inimjõul.

Varastatud ohvrikivi on veskikivi kujuline, kuid selle keskel pole auku. Kivi läbimõõt on 110 cm ja maapealse osa mõõdetud kõrgus 30 - 40 cm.

Viimati oli kivi kindlasti alles 27. augustil, kui hiite filmi jaoks võtteid tegev Rein Maran seda jäädvustas. Suve alguses külastas kivi ka looduslike pühapaikade riikliku arengukava juhtnõukogu eesotsas Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustaluga ning pidasid hiie kaitse alla võtmist vajalikuks.

Teadlased avastasid pärase Tammemäe ja selle ohvrikivi 2005. a sügisel Muhus pühapaiku uurides. Kohalikud vanainimesed kõnelesid Tammemäel kasvavast vanast hiiepuust ning selle lähedal asuvast ümmargusest ohvrikivist, millel võis varem ande näha.

Mõned aastad hiljem ehitati hiie äärde selle sissepääsuteele omavoliliselt loomade nülgimiskuur ning maaomanik asus taotlema luba sinna jahimeeste puhkemaja ehitamiseks. Samas vaidlustas maaomanik hiie olemasolu ning sulges hiide viiva raja kividega.

Pärase Tammemägi koos ohvrikiviga esitati 2010. aastal kohaliku kaitse alla, kuid Muhu vald ei pidanud sellist kaitset vajalikuks. Järgnevalt esitas Tartu Ülikooli arheoloogiadoktor Heiki Valk hiie muinsuskaitse alla.
 

Tagasi üles