Gräzin: Aleksiust ei peaks Eestis ülistama

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Dmitri Medvedev jätab Lunastaja Kristuse katedraalis hüvasti Aleksius II-ga.
President Dmitri Medvedev jätab Lunastaja Kristuse katedraalis hüvasti Aleksius II-ga. Foto: Reuters / Scanpix

Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe ja riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) väljendasid Kuku raadio «Ärataja» programmis hämmingut Eesti poliitilise eliidi avalduste üle Venemaa õigeusu kiriku patriarhi Aleksius II lahkumise tõttu.


Gräzin tuletas meelde, et 1990. aastate keskel leidsid kinnitust kahtlused, et patriarh kuulus KGB agentide hulka. Isa Jakunin, kes vastavad dokumendid arhiividest päevavalgele tõi, heideti kirikust välja ja pandi vande alla.

Aasmäe hinnangul ei läinud Eestis sündinud Aleksius II sõnad ja teod kokku, nii näiteks oli Aleksius II öelnud, et Eestis elavad venelased peaksid ära õppima eesti keele, samas ei tegele keeleõppega mitte ükski õigeusu pühapäevakool.

Gräzin tuletas meelde, millise vihaga sõdis Moskva selle eest, et siinne õigeusu kirik jääks Moskva võimu alla.

Riigikogu liige Gräzin kritiseeris ka president Toomas Hendrik Ilvest, kes hiljaaegu rääkis
Aleksiusest kui suurest eestlasest ja Eesti sõbrast.

Gräzini hinnangul käivitas Ilves ahelreaktsiooni, mille tulemusel plaanitakse Tallinna nüüd Aleksius II väljakut.

Ta lisas, et tihtilugu märgitakse, et Aleksius II tundis Eesti vastu suurt huvi, kuid meenutas, et ka lõvi tunneb hirvekese vastu suurt huvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles