TV3: pakendiprügi probleem püsib endiselt lahenduseta

Pakendikonteiner.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Vaatamata juba mitu aastat kehtivatele prügi sorteerimise nõuetele ei sorteeri paljud ikka veel prügi nii nagu ette nähtud, kusjuures kõige hullem on seis pakenditega.

Sorteerimislindile jõuavad kõige sagedamini firmade pakendid ehk näiteks kastid, milles piima poodi viiakse, kuid kodutarbijate piimapakkidega juhtub seda harva, vahendasid «Seitsmesed uudised».

«Probleem on just selle pakendiga, mis tekib elaniku juures ehk siis müügipakendiga – igasugused topsikud, totsikud ja pakikesed, mis jäävad üle. Nende kogumiseks ei ole piisavalt võimalusi,» ütles Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg.

Säästva Eesti Instituudi programmijuht Harri Moora lisas, et pakendid moodustavad prügikasti sisust mahuliselt kuni 70 protsenti, mistõttu on nende liigiti kogumisele suurema tähelepanu pööramine väga oluline.

Kumbki mees ei taha aga inimesi süüdistada, kuna pakendite eraldi sorteerimine pole tehtud nii lihtsaks, kui võiks.

«Suuremates linnades ja suuremate kaubanduskeskuste juures on ja mõne üksiku korteriühistu juures on ka pakendikonteiner, aga ega neid linnapildis väga silma ei jäägi. Võimalusi ei ole, sorteerimine on puudulike võimaluste tõttu ebamugav ja siis on raske ka seda teadlikkust tõsta,» rääkis Remmelg.

Moora sõnul peaksid omavalitsused rohkem panustama. «Tuleb visata kivi omavalitsuste kapsaaeda, kes eelkõige peaksid seda süsteemi koordineerima ning jäätmekäitlejaid ja taaskasutusorganisatsioone korrale kutsuma või koos nendega seda süsteemi üles ehitama,» selgitas ta.

Probleemiks on aga just see, et segajäätmete käitlemiseks rajatakse aina uusi tehaseid, justkui eeldades, et prügi sorteerimine nagunii ei juurdu. Ka inimesed ise on tihti lohakad, sest näiteks üldkasutuses olevatesse konteineritesse visatakse tihti kõik prügi segamini.

Ragn-Sellsi juht näeb ühe võimalusena olukorra lahendamisel segaprügi maksu kehtestamist.

Tagasi üles