Andmekaitse inspektsioonile teevad muret ametnikud, kes kasutavad rahvastikuregistrit isiklikust huvist, otsides infot naabrite ja kuulsuste kohta. Teistest enam on uuritud laulja Koit Toome andmeid.
Tellijale
Ametnikud kasutavad rahvastikuregistrit kui Google’it
19. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühest küljest kuuleme süüdimatut juttu, et andmekaitse segab näiteks lastekaitset, teisest küljest kasutab seesama ametnik rahvastikuregistrit kui Google’it, vaatamaks kuulsusi, töökaaslasi ja naabreid,» rääkis andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektor Viljar Peep probleemist, mis on visa kaduma.
Rahvastikuregistris on kirjas inimese isikuandmed, lapsed, vanemad, nende isikukoodid, registreeritud aadressid, vahel ka usutunnistus ja rahvus. Ametnikud võivad registrit kasutada ainult tööasjus, põhjendatud päringute tegemiseks, tegelikkus on paraku midagi muud.
«Häirib suhtumine – kui küsida vallaametnikult, miks ta niimoodi teeb, siis ametnik imestab: «Aga kust ma siis naabrinaise andmeid vaatan?»,» rääkis Peep. «Kui inimene ei saa aru, miks tal on ligipääs andmetele, mis on riigile usaldatud, siis nõuab see karmimat kätt.»
Andmekogude haldajad peavad tagama, et oleks tõhus sisekontrollisüsteem, mis välistaks andmete kuritarvitamise. «Politsei tegeleb oma andmetega tõhusalt,» kinnitas Peep. «Seal kehtib põhimõte «nulltolerants ja topeltkaristus».» Ehk see, kes vahele jääb, saab nii politsei distsiplinaarkaristuse kui andmekaitseinspektsioonilt väärteokaristuse.
«See on näidanud häid tulemusi. Kui varem suhtus politseiametnik, kes meil andmekogu väärkasutamise pärast ülekuulamisel käis, oma teosse kui inimene, kes on ületanud kiirust viis kilomeetrit tunnis, siis nüüd nad saavad asja tõsidusest aru,» rääkis Peep.
«Rahvastikuregistriga need asja niimoodi ei käi, sest siseministeerium küll kontrollib ja edastab andmed tööandjatele, kelle töötajad on andmeid väärkasutanud,» ütles Peep. «Aga paljud tööandjad ei saa aru, et see oleks mingisugune rikkumine.»
AKI karistused sõltuvad sellest, kui paljude inimeste järele on ametnik nuhkimas käinud. «Kui vaadatute nimekiri on lehekülgi pikk, siis kipub karistus olema suurem,» rääkis Peep. Saab määrata kuni 1200 eurot, kuid senine trahvivahemik on olnud 15–150 eurot.
«Ilmselt peab hinnakirja muutma ja piletid kallimaks tegema,» ütles Peep naljatledes.
Ta rääkis, et sel kuul on siseministeeriumi kaudu saadud viis juhtumit, kus karistus on juba määratud. Karistatute seas oli nii omavalitsus-, kohtu- kui politseiametnikke.
«Meil on kuus järgmist kaasust sees,» lisas Peep. «See ei ole keskmine. See on kasvutrend.»
Rahvastikuregistris isiklikust huvist sobravad inimesed avastatakse pistelise sisekontrolli käigus. «Siseministeerium jälgib preventiivselt. Kui juhtub mõne tuntud inimesega mõni sündmus, siis, üllatus-üllatus, ilmub vaatajaid,» ütles Peep.
Ta jagab inimesed, kelle järele nuhitakse, kolme gruppi: kuulsused, kolleegid ja ülemused, naabrid ja sugulased. Kuulsustest on kuumimad nimed just need, kes on parasjagu mingisuguse sündmuse tõttu avalikkuse tähelepanu all.
«On meil üks noorema põlvkonna meeslaulja, kelle puhul uuritakse tema seoseid lapse ja naistega. Nii kui selle kohta on uudis, siis vaadatakse,» tõi Peep näiteks laulja Koit Toome.
Kas Koit Toome andmeid vaadatakse sageli? «Kui rõhute vaadatavuse tipule siis jah, aastate jooksul on olnud tegemist inimesega, kes vaadatavuse tippu kuulub,» tunnistas Peep.
Kelle andmeid veel on vaadatud? «Tallinna linnaametnikele on näiteks meeldinud vaadata oma linnapead ja mupo töötajatel mupo juhte,» mainis Peep veel. «Kuuest sel kuul teatatud kaasusest käivad viis mupo ametnike kohta.» Nimelt kontrolliti sel korral just selle asutuse töötajaid. Mupo ametnikud uurisid registrist oma töökaaslaste ja tuntud isikute andmeid.
«Väga pikk loetelu, kes keda…,» jäi Peep napisõnaliseks. «Peab rohkem teadvustama, et sellise asja suhtes kehtib nulltolerants ja kui vahele jäädakse, siis karistus tuleb. Oht vahele jääda on suur.»
Laulja Koit Toome oli sellest, et tema järele on nuhitud, selgelt häiritud. «See on väga ebameeldiv. Minu meelest ei tohiks need asjad olla nii kergelt kättesaadavad,» ütles Toome, lisades, et ametnikele, kes teiste inimeste järele põhjendamatult nuhivad, tuleks kindlasti trahvi teha. Kuuldes, et seni on suurimad trahvid jäänud 150 euro kanti, ütles Toome, et need võiksid olla vähemalt kümme korda suuremad.
«Mitte kellelegi meist ei meeldiks, et tema ja ta sugulaste järele nuhitakse, aga 150 eurot küll kedagi mõtlema ei pane,» ütles ta.