/nginx/o/2010/12/29/490920t1h2c6b.jpg)
Õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv tõdes, et koolides on kohati probleeme vahetundide ajal korra hoidmise ning sööklas söömisega, ent kätte antud vabadust pole lastelt enam kerge tagasi võtta, et seda olukorda muuta.
Õpilasliit: kätte antud vabadust tagasi võtta ei saa
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
19. september 2011, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleem on reaalselt olemas tõesti,» kinnitas Hirv. «Õpetajad tegelikult ei jõua kõigil silma peal ja korda hoida, samuti on tõsi, et kõik lapsed ei käi söömas.»
«Korra osas on meie seisukoht, et vabalt võiksid koolides olla abiõpetajad, kes aitaksid korda hoida. Samuti võiksid vanemad õpilased aidata korda hoida. Positiivse näitena võime tuua, et 21. koolis selline süsteem on toiminud, vanemad poisid kutsuvad nooremaid korrale ka söögivahetundide ajal,» rääkis ta.
Tema sõnul käivad puhvetisabas küll rohkem gümnaasiumiõpilased, kes ei saa tasuta koolilõunat, aga põhikoolis tuleb seda ette. «Võib mõnes kohas seda süüdistada, et igal pool pole koolisöök nii maitsev,» arvas ta.
Oma endise kooli näitel pidas Hirv üheks põhjuseks ka seda, et suuremate koolide puhul ei taha õpilased seepärast sööklasse minna, et seal on hirmus pikad järjekorrad, kus noored ei viitsi seista.
Ajakirjanik Peep Pahv avaldas tänases Postimehes arvamust, et tänapäeva koolides on söögivahetunnist saanud vaba aeg, millal laps võib teha, mis pähe tuleb - kui tahab, läheb sööma, kui tahab, ostab puhvetist mõne saiakese ja šokolaadi, kui aga tahab, jookseb niisama mööda kooli ringi. Õpetajad laiutavad aga käsi, sest nende korralekutsumiseks on vähe võimalusi.
Hirve sõnul ei käi koolis tõesti asjad nii lihtsalt, et õpetaja lihtsalt ütleb, et nüüd on söögivahetund ja kõik lähevad sööklasse sööma. «Õpilastel on juba välja kujunenud selline vabadus, siis seda tagasi käest võtta ei saa, see tekitaks suurt protesti – kui varem sain ära minna, kui tahtsin, kuidas nüüd ei saa. See poleks parim lähenemisviis ega toimiks nii. Rohkem tuleks hakata rõhuma sellele, et igaühel ei olegi sellist võimalust, et seda hinnataks,» soovitas ta.
Samuti võiks koolitoidu kvaliteeti parandada, näiteks pakkus Hirv võimaluse ka õpilasi sellesse kaasata. «Võib-olla ka siis õpitaks seda rohkem hindama.»
«Korra hoidmine, distsipliin ja selle väärtustamine, et lastel on lõuna ajal tasuta soe söök olemas – ehkki kõik algab tõesti kodust, on koolil selle osas väga suur kasvatuslik kohustus. Meie näeme väga paljuski seda, et algklassides võiks rohkem rõhuda sellistele väärtustele, mille abil noor inimene hakkaks hindama elementaarseid, igapäevaseid väärtusi. Kuigi see on meie uues õppekavas sees, siis praegu see ehk nii palju ei toimi, väga palju loodetakse kodu peale,» rääkis Hirv.